MAAILMA RAHVASTIKU kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast panevad mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me samamoodi mullast. Muld on meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, ent selle ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud.
Muldade olemasolu ja hea seisund on koos vee, õhu ja päikesepaistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalikud. Kuid mullavarud on piiratud. Nagu nafta, põlevkivi ja paljud teised maavarad on muld taastumatu loodusvara.
Hinnanguliselt hävineb Euroopas iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligi 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne majanduskahju on hinnanguliselt 1,5–3,4 triljon eurot aastas. See võrdub 3,4–7,5 protsendiga maailma sisemajanduse kogutoodangust.
Suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisus ja enamikul juhtudel muutub olukord üha halvemaks. Seda tõdeti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni esimeses terviklikus maailma muldade kohta tehtud raportis kaks aastat tagasi, kui tähistati rahvusvahelist mulla aastat.
Üleujutused, erosioon, maalihked, kasvuhoonegaaside emissioon, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, näljahäda ja põud ning ka vaesus ja migratsioon on ülemaailmsed nähtused, mis on suuresti seotud muldade kao või muldade seisundi halvenemisega.
TAIMED VAJAVAD kasvamiseks mulda ja viljakad mullad on põllumajandusliku tootmise, seega ka inimkonna toitumise alus. Samuti on muld üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt kolmandik kogu maakera elustikust. Mullas elavaid mikroorganisme läheb tarvis näiteks ravimite valmistamiseks – peaaegu kõik antibiootikumid tulevad mullast.
Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana. Kliimamuutuste otseseks põhjustajaks peetakse liigset süsinikdioksiidiheidet atmosfääri, aga arvestades mullale omast kalduvust süsinikku talletada, on sellel hädavajalik roll kliimamuutuste mõju reguleerimisel ja ka fossiilkütuste mõju leevendamisel.
Peale ookeanide on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75 protsenti maismaa süsinikust. Muld reguleerib ja salvestab süsinikku orgaanilise aine kujul, seega mõjutab iga maakasutuse muutus ka üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu.
Mullad on meie planeedi suurimad vee filtreerijad ja salvestajad, kontrollides magevee varude kvaliteeti. Paljud ei tea, et saame puhast vett tänu mullale. Kui saastunud vihmavesi sajab alla ookeani kohal, jõuavad mürgised ained otse vette ja saaste otse ookeani. Kuid vesi, mis läbib mulla ja maapinna, puhastub mulla loomulikus filtreerimisprotsessis ning pärast seda on vesi oluliselt puhtam inimestele tarbimiseks või ookeani voolamiseks.
MULLA SEISUNDI halvenemise näitajad on mullas bioloogilise mitmekesisuse, orgaanilise aine või toitainete vähenemine, mulla hapestumine või sooldumine, muldade tihenemine või saastumine ja mulla erosioon ehk ärakanne. Lõunapoolsetel laiuskraadidel põhjustavad muldades orgaanilise aine kadu intensiivne põllumajandus ja tugevate keemiliste ainete kasutamine. Poolkuivadel aladel ohustab muldi kõrbestumine.
Tööstussaaste tõttu on tekkinud suuri saastatud alasid, mida paljudel juhtudel ei ole enam võimalik kiiresti taastada, sest see on majanduslikult väga kulukas. Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25–40 miljardi tonni mulla kao. Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, kaob aastaks 2050 maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on sama suur ala nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku.
Ülemaailmselt on muldade hävinemise peamised põhjused näiteks metsade raie, rahvastiku kasv, linnastumine, tööstuslik saaste ja jäätmed, kliimamuutused ning jätkusuutmatu maakasutus.
Muldade hävinemist põhjustavad ka linnastumine ja teedeehitus. Tihtipeale rajatakse ehitised ja teed just kõige viljakamate muldadega maadele, sest just niisuguste alade lähedusse on inimesed end sajandeid tagasi elama asustanud.
Muldade seisundi halvenemisel, isegi kui see on vaid kohalik, on kokkuvõttes globaalne mõju. Üleujutused, erosioon, maalihked, kasvuhoonegaaside emissioon, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, näljahäda ja põud ning ka vaesus ja migratsioon on ülemaailmsed nähtused, mis on suuresti seotud muldade kao või muldade seisundi halvenemisega.
MIDA SAAME muldade säästmiseks ja tervendamiseks teha?
Mullavarude vähenemist ja nende seisundi halvenemist saab peatada, kui teema olulisust teadvustada ja tegutseda muldi säästvalt. Nii nagu inimese tervis vajab hoolt ja vajaduse korral parandamist, on vaja säilitada ka mulla tervist ning mulla halba seisundit on võimalik parandada.
Euroopa Liidus on maa-õhk-vesi-teljel kõige puudulikum just mullakaitse reguleerimine. Euroopa Liidus ühise mullakaitsedirektiivi loomine ebaõnnestus mõne riigi vastuseisu tõttu ja praegu on vaid vähestes Euroopa riikides spetsiaalne mullakaitse seadus.
Eestis on põllmajandusmaa muldade säästvat kasutamist suunatud mitmesuguste toetusskeemide ja nõuete kaudu, olgu näiteks toodud reeglid viljavahelduse ja glüfosaatide kasutamise kohta, nõue hoida maa talvise taimkatte all, erosiooni takistamiseks sobivate agrotehniliste võtete kasutamine ning turvas- ja erodeeritud muldadega alade rohumaana hoidmine. Et takistada väärtuslike põllumajandusmaade ja muldade kasutusest väljaminekut (linnastumine, teedeehitus), on algatatud õigusakt.
Artikkel pärineb maaeluministeeriumi ajaveebist.