Kodu Karula järve kaldal valvavad viinaköögi varemed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

«Kord, kui kolmeaastase lapselapsega käsikäes künka otsast kodule lähenesime, ütles ta, et näe, loss,» meenutab Ilvese talu perenaine Maire Teder rahulolevalt naeratades.

Päris lossiks mõisa viinaköögi kõrgeid müüre Karula järve ääres küll nimetada ei saa, aga võrdluse lossivaremetega kannatab paik välja küll. Ilvese talu imposantne elamu on aga sündinud kunagisest hobusetallist.

Siinkirjutajal on varemete vahel liikudes tunne nagu keskaegses linnas: istumiseks on puupingid, müüride ääres peenrad ja õitsvad maranapõõsad ... Maire Teder nendib, et müüride ilu väljatoomiseks on palju vaeva nähtud – 2000. aastal, kui Ilvese tallu koliti, kasvas varemete sees ja ümber ohtralt kõrgeid puid. Nende mahavõtmise ja juurimisega sai pere meespool kõvasti vatti. Samuti oli seal lademetes prügi, mis tuli minema tassida.

Tagasi üles