Valust. Ausalt. Lõhutud neljanda seinaga

Näitlejate mäng on intensiivne ja kirglik, Trigorin (Janek Vadi) ei suuda vastu panna noore näitlejanna Niina (Klaudia Tiitsmaa) võludele. Foto: Heigo Teder

​Lavastaja Taago Tubin tõi läinud laupäeval Ugala väikeses saalis publiku ette Aaron Posneri näidendi «Krdi loll lind. Tšehhovi «Kajakas» unplugged». Nagu pealkirjastki võib aimata, on Anton Tšehhovi ajatu tähtteos saanud uue kuue.

Ameeriklane Posner tegeleb paljuski samade arhetüüpsete teemadega nagu Tšehhov: armastus, kunst, elu ja surm, purunenud unistused, ideaalides elamine. Kõnealuse lavastuse puhul ei saa välja tuua ühte peateemat. Suurtest teemadest nagu armastus ja kunst hargnevad eraldi väiksemad probleemid, millega üks või teine tegelane silmitsi seisab. 

Juba etenduse alguses saab selgeks, et lavale on toodud tavalisest erinev Tšehhov. Neljas sein lõhutakse kohe: sügisese maastikuga taust rebitakse maha, ülejäänud butafooria kaob prügikottidesse. Kogu etenduse vältel ei katke tegelaste tugev side publikuga. Seda toetab ka valguskujundus, mis on suunatud saali, kui üks või teine tegelane kurdab oma kurba saatust või käratab publikule, et tegelikult näeb ta kõike. Pidev meeldetuletamine vaatajale, et see on teater, annab loole lisatasandi ja muudab käsitletavad teemad isiklikumaks.