Repliik. Lapsepõlv on ikka helge

Kui Kersti Kaljulaid sai presidendiks, olin lootusrikas: koolis käinud ja maailma näinud inimene. Paljutõotav oli tema kinnitus, et presidendi kohus on olla seal, kus on raske.

Katsudes meenutada praeguse presidendi esimese tööaasta kirkaid hetki või kaalukaid ütlusi, ei meenu kahjuks ühtegi. Kui mitte pidada Eesti presidendi teeneks üle ilma levinud pilti, kuidas Saksamaa kantsler tema kõnet kuulates magama jäi. Vaevalt oleks seda juhtunud, kui kõnepuldis olnuks särav prantslane Emmanuel Macron või omal ajal Lennart Meri.

Paraku pakuvad kõneainet presidendi teist laadi ülesastumised: tema väide, et koolihariduseta inimestel on sobiv käsitööga tegelda, või tõdemus, et Nõukogude Eestis ei saanud olla helget lapsepõlve. Isegi kui sinna ette panna presidendi kasutatud sõna «eriliselt», ei saa sellega nõus olla. Lapsepõlv võib riigikorrast hoolimata helge olla, koos armastavate vanemate, sõprade ja mängumaadega. Kodune elu ei käinud punalipu all.