Eelmisel reedel päädisid helilooja Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäevale pühendatud muusikapäevad Jõgeval öölaulupeoga. Saatuse tahtel napiks jäänud eluteel suutis viljakas muusik luua palju meloodiaid, mida tahetakse ikka ja jälle esitada. Ka suure reede öö hakul kogunes külmapealinna muljetavaldav hulk rahvast — kes kuulama, kes kaasa laulma.
Repliik: Rõõm ühisest laulust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti sümpaatne oli see, et kohalikud noored, kes vähegi viisi peavad, moodustasid kuulajaskonnas omaette ansambleid ja vaat et konkureerisid peaesinejatega. Osa võimsast aplausist ja kiidusõnadest pälvisid just nemad.
«Koit» ja «Ei ole üksi ükski maa» kõmisesid uhkelt ja sõnadki olid enamikul peas, kuid sama ülevaid elamusi ja tundmusi kui murrangulistel ärkamisaegadel need taasluua ei suutnud. Ehk pole vajagi: igale olulisele hetkele jäägu oma aeg ning hiljem on meie püha kohus mäletada ja meenutada.