Maavanem jättis ühe sõna tõttu lepingule allkirja panemata

Paar nädalat tagasi sõitsid Viljandimaa valdade ja linnade juhid kokku Cantervilla lossi, kus lisaks omavalitsuste liidu viimasele koosolekule pidi olema ühistranspordikeskuse pidulik asutamine. Foto esiplaanil olevad paberid jäid aga allkirjadeta. Nüüd tehti lepingut ümber ja see ka allkirjastati. Foto: Alar Karu

​Viljandi valdade ja linnade juhid sõitsid neljapäeval Otepää lähedale Cantervilla lossi, et panna seal pidulikult allkiri maakonna ühistranspordikeskuse loomise lepingule. Keskus jäi aga loomata, sest maavanem teatas, et tema dokumendile alla ei kirjuta.

«See oli väga suur pettumus ja ehmatus meile kõigile ning tekitas küsimuse, kas maavanem peaks olema näoga oma maakonna poole,» sõnas Tarvastu vallavanem Alar Karu, kes on valitud siinse omavalitsuste liidu juhiks. Palmi sõnavõtule järgnes saalis istuvate omavalitsusjuhitde pahameelepuhang.

Maavanem Erich Palm põhjendas oma keeldumist riigilt saadud volitusega. «Minu allkiri oleks olnud suvakäitumine ja see poleks kuidagi lubatav,» selgitas ta. 

Puudus sõna «kuni»

Kogu vaidlus tekkis ühe sõna ümber, mida polnud asutamisdokumendis, aga oli valitsuse korralduses. Nimelt ei olnud valdade ja linnade juhid nõus, et dokumendis on riigi toetussummade ees sõna «kuni». Nii kirjutatigi leping valmis sellisel kujul, et riik annab uue keskuse loomiseks esmalt 10 000 eurot stardiabi ja siis 66 700 eurot tegevustoetust aastas.

Riigi esindajana teatas Palm aga pisut enne allkirjastamist, et tal pole volitust sellisele dokumendile allkirja panemiseks ning ta asub valitsusega läbi rääkima.

Alar Karu hinnangul oleks maavanemal kõik volitused olemas olnud, aga tal jäi puudu kas julgusest või tahtmisest. «Valitsuse korralduses on rahasummade ees tõesti sõna «kuni», aga see tähendab, et maavanemal on volitus kuni selle summani kokkuleppeid teha,» leidis Karu.

Kava järgi peaks loodav Viljandimaa ühistranspordi keskus hakkama maakonna bussiliinidega tegelema uue aasta esimesest päevast. Bussifirmadele ettenähtud toetusraha on lepinguga paigas juba aastaid, aga kokku tuleb leppida ka summad, mis kuluvad keskuse enda ülalpidamisele. See eelarve on aastas kavandatud 90 000 euro suuruseks, millest 66 700 eurot loodetakse saada riigilt ning ülejäänu valdadelt ja linnadelt.

Vallavanemate ja volikogu juhtide seletusel on keskuse loomise üle peetud riigi esindajatega palju läbirääkimisi ning kohtumistel on nii ministrid kui majandusministeeriumi ametnikud lubanud, et algul antakse stardiabi 10 000 eurot ja lisaks maksab riik aastas 2,3 senti liinikilomeetri eest. Et neid kilomeetreid tuleb maakonnas aastas 2,9 miljonit, olekski summa 66 700 eurot.

Sõna võtab kindluse

Kõik volikogud tegid oma liitumisotsuse teades, et summa on kokku lepitud, kuid suve lõpul saatis ministeerium omavalitsuste liidule lepinguprojekti, millest olid kõik summad välja võetud. Seepeale esitasid Viljandimaa esindajad protesti ning summad pandi tagasi, aga nende ette ilmus sõna «kuni».

Omavalitsuste liidu tegevdirektori Mati Toomsalu hinnangul annab see sõna võimaluse maksta mis tahes summat, mis jääb alla 66 700 euro. «Võib maksta 2,2 või 0,1 senti liinikilomeetri eest,» sõnas ta. «Me ei saa keskust majandada, kui pole rahastamises kindlust.»

Maavanema sõnul on ministeerium fikseeritud summale vastu seisnud, sest see suurendaks riigi halduskulusid.

Nii Palm kui Toomsalu on aga ühiselt seda meelt, et allkirjastamisest loobumine ei tähenda keskuse tegemata jäämist. «Aega veel on,» rahustas Palm ja lubas ise asuda valitsusega läbirääkimistesse, et saada lepingu allkirjastamiseks kindel volitus. Ka Toomsalu sõnul pole allkirjastamise edasilükkumine õnnetus.

Kui Viljandimaa keskust uueks aastaks luua ei suudeta, läheb kogu maakonna bussiliikluse korraldamine maanteeameti haldusalasse.