Põllule rajatud radiaalne tänavavõrgustik

Praeguse Maksimarketi asemel oli Paalalinnas kunagi ilmavaatlusjaam. Foto on tehtud «kremli» poolt vaadatuna. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Ehkki esimesed majad kerkisid praeguse Paalalinna maadele juba Pätsi ajal, võib sellest kandist kui linnajaost rääkida alates 1930. aastatest. Viljandi arenes siis kiiresti ja aina rohkem inimesi kolis linna elama. Seepärast oli tarvis hakata kavandama uusi elurajoone. Selle töö võttis enda peale arhitekt Anton Soans.

Omaette tähtis kuupäev on 1929. aasta 25. september, mil Viljandi volikogu pani nime kõigile Paalalinna kavandatud tänavatele. Paberile tekkis kolm nimerühma: põllumajandusteemalised ja ilmakaarenimelised tänavad ning tänavad, mis pidid nime saama eesti rahvakalendri tähtpäevade järgi. See viimane rühm jäi paraku teostamata.

Üldiselt sai linnajao ehitamine kenasti hoo sisse ning kolmekümnendate teises pooles oli teemaks juba Valuoja puiestee ja Lõuna tänava sillutamine ja väljatoomine Paala teele. Majaomanikud soovisid paremat ühendust linnaga, tänavavalgustust ning jalgteid.