1987. aasta 28. augustil oli Viljandi noortemaja muusikasõpradest pungil. Ehkki uus festival saadeti hoovõturajale nõukogude võimu valvsa pilgu all, oli selle nimes lubatud kasutada sõna «rock». See oli kõva sõna. Esimene «Rock Ramp» oli justkui tükike vaba maailma, mille aitasid helide abil koduõuele tuua teiste hulgas Okaspendel, Kolumbus Kris, Hetero, Seitsmes Meel ja Ultima Thule.
Tellijale
Kopsutäis vabaduse hõngu komsomoli abiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et kõik oleks faktiliselt korrektne, olgu kohe alguses mainitud: «Rock Ramp» polnud siiski esimene rokifestival terves Nõukogude Liidus, nagu on siin-seal räägitud. Küll aga võib selle tiitli anda tema eelkäijale, 1975. aastal Viljandis peetud estraadimuusika päevadele. Klantsitud nime varjus astusid siis lavale pesuehtsad rokipundid. Ühes Valter Ojakääru toda ettevõtmist kajastavas tagasihoidlikus artiklis jäävad silma nimed Opus, Syrius, Kärjed, Olmerid ning muidugi Gunnar Graps ja tema Ornament.