Kui seni juuriti Pollis vanu õunapuid ekskavaatoriga, siis seekord võeti kasutusele frees, mis puhastas kahehektarise aia kändudest kõigest kolme tunniga. Edaspidi selgub, millist kasu saavad alanud katsest väikeaednikud.
Polli õunaaed tehti tasaseks uudsel moel
28. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer ütles, et selline freesimine on Eesti ja tõenäoliselt terve Baltikumi aedades esmakordne. Tema jutu järgi tuleb sellega 20—25-sentimeetrisest kännust üle käia kolm või neli korda, peenema kännu mahalihvimiseks aitab kahest korrast.
«Frees purustab kännud 20 sentimeetri sügavuselt, aga sellest piisab,» selgitas vanemteadur. «Pärast vajutab ta maa tasaseks ja tihendab ära. Kui pinnas jääks õhuliseks, muld kuivaks ning sinna ei saaks kultuure külvata.»
Ekskavaatoriga juurimine oleks võtnud mitu päeva ning sellisel juhul jäänuks igast kännust järele auk, mis tasandades oleks neelanud ümbruse musta mulda.
Masina omanik on Viljandi osaühing Trias Holding. Selle juhataja Georg Artma sõnutsi on kuus aastat tagasi Soomest ostetud freesiga seni töötatud suurtes parkides, teeäärtes ning golfiväljakutel.
Ainulaadne katse
1987. aastal rajatud katseaias, mis nüüd maha võeti, kasvas 40 Venemaalt toodud tugevakasvulisel alusel ubinasorti. Neist kaks on Eestis kasutusele võetud.
Käimasolevas katses freesiti kaheksa kännurivi ning üks jäetakse looduslikult mädanema. Selleks kulub Toivo Univeri hinnangul umbes kümme aastat.
Freesitud kännuridadele on kavas istutada uusi puid kolmes järgus. Sedapuhku on need nõrgale alusele poogitud õunasordid, mida istutatakse hulga tihedamalt kui seniseid sorte. Kolmandik saab Univeri jutu järgi maha juba tänavu, teine kolmandik kolme aasta pärast ning viimane osa kuue aasta pärast.
Teisel ja kolmandal osal kasvatatakse enne istutamist valget mesikat ja ristikut. Need haljasväetiskultuurid peaksid kuue aastaga leevendama mulla väsimust, mille vanade õunapuude juured on tekitanud.
«Üldiselt noort õunapuud kohe vana kohale istutada ei tasu, sest ta jääb seal kiratsema,» lausus Toivo Univer ja selgitas, et toitainetevaeses mullas leidub endiste juurte laguprodukte ning ümarusse ja muid organisme, kes takistavad noorte juurte arengut.
Et puid istutatakse kaks korda tihedamalt, tulevad pooled rivid senistesse vahekäikudesse, kus traktorid on mulla tugevasti kinni tallanud. Senistes rivides omakorda lähevad pooled istikud vanade puude asemele ja ülejäänud nende vahele.
Praktilised soovitused
Vanemteaduri arvates on kõige kehvemad kasvutingimused uuel puul eemaldatud kännu kohal. Katses saabki pildi sellest, kuidas õunapuud eri oludes kasvavad. Muu hulgas jälgitakse mulla tihedust, veeläbilaskvust ja mullaseente arvukust ning nende muutumist ajas. Kavas on koostööd teha maaülikooli mulla- ja seeneteadlastega.
Univeri jutu järgi tahetakse katse käigus saada kogemusi, mis lubaksid anda praktilisi soovitusi aiapidajatele, kes mõtlevad vana õunaaia asemele uut rajada. «On ka väiksemale traktorile ja mootorsaele sobivaid freese, mida saaks kasutada väikeaedades,» lausus ta.
Pollis tegutseva Viljandimaa suurima istikukasvataja Elmar Zimmeri hinnangul on katsel jumet. «Lääne-Euroopas on maad vähe ja seal teisiti ei saagi kui pannakse kohe uued viljapuud vanasse aeda maha. Loomulikult on mureks pinnase väsimus ja haigused, aga selle vastu on mõningaid nõkse,» ütles ta.