Ehkki kinnisvaraga tehakse Viljandimaal tänavu ilmselt rohkem tehinguid kui mullu, ei tähenda see, et hinnad oluliselt tõuseksid. Pigem on ostjad tegutsema hakanud just seetõttu, et müüjad on hinda alla lasknud.
Maakonna kinnisvaraturg sulab, kuid hinnad ei kosu
28. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvarabüroo Uus Maa esimese kvartali ülevaatest võib Viljandi kohta lugeda, et inimesed on muutunud hinnateadlikumaks ja seepärast on alles hiljuti turule tulnud objektidel maksumus märksa mõistlikum kui juba pikka aega ostjat oodanud kinnisvaral.
Arco Vara Viljandimaa piirkonna juhataja Aime Opermanni tähelepanekut mööda on müüjate ootused eelmise aasta lõpust peale märksa väiksemad. See ongi ilmselt üks põhjus, miks kinnisvaraäri aasta algul soiku ei vajunud, nagu euro saabudes ennustati.
Eramute ostjad on ärganud
Aime Opermanni teada on kõige silmatorkavamalt kukkunud eramute hind ja neid soovitakse seetõttu praegu isegi rohkem kui tavaliselt likviidsuse poolest esirinnas püsivaid kortereid.
«Majade hind on langenud sellele tasemele, kus inimesed osta jõuavad,» selgitas Opermann. «Näiteks üks Viiratsi maja oli mitu aastat müügis 166 000 euroga (2,6 miljonit krooni — toimetus), aga nüüd lasti hind 102 000 eurole (1,6 miljonit krooni).»
Üle 150 000 euro küündiva hinnasildiga eramuid on muidugi samuti saada, kuid nendele ei hakka ostjate hammas enamasti peale. Opermanni kogemust mööda võib tehing jääda ka selle taha, et Viljandis ja lähiümbruses on valik kesine.
«Alles nädalavahetusel käisin maju vaatamas ühe noore perega, kes tahab Tallinnast tagasi tulla. Lõpuks otsustasid nad hoopis ise ehitama hakata, sest sobivat eramut polnud,» rääkis spetsialist. «Noored
eelistavad uusi elamuid, sest kuuekümnendatel ehitatute renoveerimine läheb kalliks ja meelepärast planeeringut pahatihti ei saagi.»
Maaklerid on märganud, et erinevalt buumiaastatest mõtlevad kinnisvara soetajad oma sammud nüüd märksa hoolikamalt läbi. Kui mõne aasta eest nõustuti maja ostma ka Viljandist 20 või 25 kilomeetri kaugusele, siis nüüd seatakse piiriks 15 või lausa viis kilomeetrit.
Leidub isegi maale kolinud peresid, kes soovivad linna tagasi tulla.
Meelemuutust on põhjustanud nii kallinenud autokütus kui äratundmine, et tööle, kooli ja lasteaeda sõitmine röövib peaaegu kogu vaba aja.
Pindi Kinnisvara maakleri Julia Langeli sõnul pööravad ostjad palju tähelepanu ka kommunaalkuludele. Nad ei lepi müüja suusõnalise kinnitusega, vaid soovivad näha eelmiste kuude arveid.
«Inimesed on pangast järele uurinud, kui suureks kujuneb nende igakuine tagasimakse, ja tahavad teada, kas suudavad seda kommunaalkulude kõrvalt tasuda,» lausus Langel.
Palgad paigal, hinnad ka
Erinevalt Opermannist pole Julia Langel suurt majahuvi täheldanud. Tema kliendid eelistavad endist viisi kahetoalisi kortereid.
«Turg on natukene elavnenud, aga ma ei usu, et hinnad tänavu eriti muutuksid,» oletas Langel. «Need sõltuvad inimeste ostuvõimest, aga palgad pole ju kasvanud ning toit ja kütus on kallinenud.»
Hindade tõusu ei usu ka Aime Opermann, samal ajal kui Uus Maa prognoosib 2011. aastaks Viljandis 10-protsendilist hinnalisa ja 20-protsendilist tehingute arvu kasvu.
Opermanni arvates võivad kallineda üksnes uued majad. Sama meelt oli ehitusfirma Stone House juht Rivo Haljaste.
«Odavnenud on ainult krundid, see-eest materjalide ja tööjõu hind on kõvasti kasvanud,» põhjendas Haljaste. «Paljud ehitajad on Soome läinud.»
Haljaste kinnitust mööda võib uue eramu soetamine soolasemast hinnast hoolimata kasulik olla, sest tänapäevastel passiivmajadel on energiatarve märksa väiksem kui vanadel hoonetel ja seetõttu on neid odavam ülal pidada.
Eriti palju uusarendusi Viljandis ega selle ümbruskonnas lähiajal siiski oodata pole. Mõni arendaja on küll ostnud pankrotivarana üles odavaid krunte või pooleli jäänud maju, et hooned valmis ehitada, kuid enamik projekte seisab külmutatult.