Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
Eesti toidu kuu puhul pakuti Tarvastu gümnaasiumis eile söögivahetunni ajal angerjast tehtud roogasid ja lubati elavat angerjat peos hoida.
Viiratsi angerjafarmist pärit kala käes hoidvad mehepojad muhelesid ja kõrvallauast võis kuulda tütarlaste kiljumist. Kümnenda klassi noormees Artur Jarmolenko ja kaheksanda klassi poiss Tanel Priinits tunnistasid, et angerjat hoida oli täitsa põnev, ehkki kala oli limane ja hiljem tuli minna käsi pesema.
Kumbki noormees haukas isukalt ka ülikallist angerjarooga, mida Tarvastu kooli VIII–XII klassi õpilased sel lõunal süüa said.
«Söön muidu ka sageli kala,» sõnas Artur Jarmolenko.
«Täitsa maitsev oli. Sai ikka midagi rammusat ka,» sõnas üheksandas klassis õppiv Aldar Pähnapuu.
Kala oli maitsev
Samuti üheksandas klassis käiv Kriki Kaits sõnas, et ehkki angerjat ta varem söönud ei olnud ja veidi harjumatu see roog oli, mekkis siiski hästi.
«Väga hea!» kiitis ka Annabel Kõva kümnendast klassist.
Tallinnast pärit tippkoka, Markofka Toidutoa omaniku Inga Paenurme juhatusel oli Viiratsi angerjafarmist pärinevat kala valmistatud kahel moel: tatrajahuga frititult ja ahjus 60-kraadises kuumuses küpsetatult. Maitseks oli lisatud tilliseemneid, soola ja pipart. Nagu selgitas Paenurm, oli eesmärk edasi anda puhast kalamaitset. Juurde pakuti keedetud kartulit ning lisandiks olid pastinaagikreem ja punapeedi majonees. Eelroaks oli kreemjas porgandipüree kuivatatud juustu jahuga ja magustoiduks pakuti pihlakasefiiri. Kolmekäiguline lõuna oli uhkelt serveeritud ja kaunistatud. Kui kala näis enamikule maitsvat, siis püreesupi jätsid paljud õpilased taldrikule.
Direktor Ene Savi näis olevat kõige õnnelikum. «Ma armastan kala ja püreesuppi,» sõnas ta.
Tarvastus tehtu on üks osa kalanduse teabekeskuse korraldatavast kalanädalast. Tippkokad valmistavad kohaliku kalakasvanduse toodangust roogasid veel Jõgeva, Põlva, Võru ja Kuressaare koolis. «Karpkala, angerjas, tuur, angersäga ja vikerforell – sellist nimekirja igalt poolt juba ei leia. Sellise menüü poolest oleme Euroopa viie rikkama hulgas,» sõnas naljaga pooleks kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.
Värskus on määrav
Ta avaldas lootust, et tänu kalanädalale tekib noortel side kodukandi kalakasvanduse ja seal kasvatatava kalaga. «Äkki sütitab üritus ka mõnes osalejas sügavama huvi kalanduse ja vesiviljeluse vastu ning järgmine kord pakutakse juba tema enda kasvanduse kala või saab temast kalakokk,» rääkis Armulik.
Tema selgitust mööda on teabekeskuse missioon teadvustada eestlastele, et tasub osta ja süüa Eesti kalakasvanduste toodangut, sest see on palju värskem ja tervislikum kui välisriikidest toodu. «Eesti kala ei tule ühestki punktist rohkem kui pool päeva ning kala puhul ongi kõige tähtsam värskus,» selgitas Armulik.
Inga Paenurme sõnutsi on värskel kalal selged ja punnis silmad ning punased lõpused. Kui silmad on lohku vajunud ja hallid, on kala kaua seisnud. Värske kalafilee vetrub, aga kui sõrm sellest läbi vajub, on see vana. Veel kinnitab kala värskust läbipaistev ja puhas lima.