Mis seal salata, juba kooli ajal kiskus seekordse loo peakangelast kaunite kunstide poole. «Võib vist öelda, et siis sai tegeldud peaaegu kõigega, mida toonane Viljandi Maagümnaasium head ja põnevat pakkus, ning seda ei olnud vähe. Kooliteater ja laulmine olid põhilised, samuti sai kaasa löödud koolilehe tegemisel ning isegi võrkpallitrenni jõudsin gümnaasiumi ajal üheks hooajaks,» meenutab ta ning möönab: «Eks ma ole alati ikka rohkem humanitaar olnud. Samas enda liigutamise pisiku sain juba väiksena tantsutrennist külge.» Gümnaasiumi lõppedes kaalus Tulp põhjalikult võimalust Viljandi kultuuriakadeemiasse tantsu õppima minna. Isegi kava oli sisseastumiseks peaaegu selgeks õpitud. Eksamiteni asi siiski ei jõudnud. Tee viis suvel Sakalas reporteriametit katsetanud Ene Tulbi pärast gümnaasiumi lõppu hoopis Tartu ülikooli ajakirjandust ja suhtekorraldust tudeerima.
«Kui ülikooli sisse sain, teadsin tegelikult juba üsna kindlalt, et ühegi ajalehe reporteriks ma saada ei soovi. Olin seda elu juba piisavalt näinud, et teada: see ei ole minu jaoks,» kõneleb ta.