Suhtekorraldaja, kes õpetab jalakeerutamise kunsti

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Tulp oma viimase tantsupartneri Pavel Kutšinskiga. Pilt pärineb 2013. aastast.
Ene Tulp oma viimase tantsupartneri Pavel Kutšinskiga. Pilt pärineb 2013. aastast. Foto: Erakogu

​Viljandist pärit Ene Tulp on praegu lapsepuhkusel. Argiselt tööpostilt seega mõnda aega muretult eemal. Küll aga ei suuda ta jätta oma elu suurt armastust – tantsu. Endine võistleja treenib nüüd vabal ajal teisi ning tihtilugu on selle juures abiks ka tema poolteiseaastane tütreraas.

Mis seal salata, juba kooli ajal kiskus seekordse loo peakangelast kaunite kunstide poole. «Võib vist öelda, et siis sai tegeldud peaaegu kõigega, mida toonane Viljandi Maagümnaasium head ja põnevat pakkus, ning seda ei olnud vähe. Kooliteater ja laulmine olid põhilised, samuti sai kaasa löödud koolilehe tegemisel ning isegi võrkpallitrenni jõudsin gümnaasiumi ajal üheks hooajaks,» meenutab ta ning möönab: «Eks ma ole alati ikka rohkem humanitaar olnud. Samas enda liigutamise pisiku sain juba väiksena tantsutrennist külge.» Gümnaasiumi lõppedes kaalus Tulp põhjalikult võimalust Viljandi kultuuriakadeemiasse tantsu õppima minna. Isegi kava oli sisseastumiseks peaaegu selgeks õpitud. Eksamiteni asi siiski ei jõudnud. Tee viis suvel Sakalas reporteriametit katsetanud Ene Tulbi pärast gümnaasiumi lõppu hoopis Tartu ülikooli ajakirjandust ja suhtekorraldust tudeerima.

«Kui ülikooli sisse sain, teadsin tegelikult juba üsna kindlalt, et ühegi ajalehe reporteriks ma saada ei soovi. Olin seda elu juba piisavalt näinud, et teada: see ei ole minu jaoks,» kõneleb ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles