Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linnavalitsuse liikme hinnangul tahab jalgpall teistelt spordialadelt raha ära võtta

Jalgpalliklubi juht: "Tahame võrdset kohtlemist"

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Linnavalitsuse liige Peeter Allikoja (vasakul) ning jalgpalliklubi president Raiko Mutle väitlesid Facebooki lehtedel Viljandi noortespordi rahastamise teemal. | FOTO: Elmo Riig

Reformierakondlasest Viljandi linnavalitsuse liige Peeter Allikoja esines oma Facebooki lehel avaldusega, et kohalik jalgpalliklubi tahab spordikooli ja teiste klubide arvelt raha juurde saada. Jalgpalliklubi juhi seletuse kohaselt tahavad nad teiste aladega võrdset kohtlemist.

Reformierakonna nimekirjas saabuvatelgi valimistel kandideeriv Allikoja väidab oma avalduses, et Viljandi Tulevikujalgpalliklubi, mille esindusmeeskond mängib Eesti meistriliigas käib juba ligi aasta linnavalitsuses ametnike uksi kulutamas ja raha juurde küsimas. „Ka on tehtud erinevaid ettepanekuid rahastamissüsteemi ümbertegemiseks,“ kirjutas aastakümneid Viljandis lauatennise arendamisega tegelenud Allikoja. „Kahjuks on nende demagoogiaga põimitud ettepanekute eesmärk üks – Viljandi Spordikoolilt ja teistelt klubidelt võetakse raha vähemaks ning jalgpall saab raha juurde.“

Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et rahastamissüsteemi muutmise arhitektiks on Allikoja poliitiline võitluskaaslane ehk valimistel Reformierakonna nimekirja kuuluv ettevõtja ja jalgpalliklubi toetaja Rain Hüva.

Allikoja postitusele vastas Viljandi Tuleviku Facebooki lehel klubi president Raiko Mutle, kes teatas, et ei soovi asuda Allikojaga diskussiooni, aga ta lükkas kindlalt ümber mõtte, justkui sooviksid jalgpallurid teiste spordialade rahastamise lõpetamist.

„Viljandi Tulevikujalgpalli Klubi ei nõua ega ole kunagi nõudnud üheltki spordialalt või -klubilt raha ära võtmist ja selle andmist jalgpalliklubile,“ kirjutas Mutle. Samuti ei nõua jalgpallurid Mutle kinnitusel spordikooli rahastuse vähendamist ega soovi sekkuda nende igapäevatöösse. „Seisame klubis selle eest, et kõiki Viljandi sportivaid lapsi koheldaks spordialast olenemata võrdselt,“ leidis ta.

Linnavalitsuse liige Allikoja leiab oma postituses, et maailma suurim ja tema hinnangul ka Eesti rikkaim spordiala peaks olema väärikam. Ta selgitas, et Viljandis on välja töötatud kord, kuidas mittetulundusühingud saavad tegevus- ja projektitoetuste taotlusi esitada. „Võin julgelt öelda, et raha napib kõigil, kuid linna võimalused on piiratud. Sellest on ka kõik aru saanud, kui välja arvata üks klubi,“ viitas linnavalitsuse liige jalgpalluritele.

Raiko Mutle sõnul ei soovi Tuleviku klubi ei vähemat ega rohkemat kui võrdset kohtlemist. „Viljandi Tulevikujalgpalli Klubis treenib tänase seisuga ligi 400 last. Neist ligikaudu 230 elukoht on Viljandi linnas. Klubis töötab eri töökoormustega 12 treenerit, üks füsioterapeut ning üks administreeriv töötaja. Lisaks panustavad klubi tegemistesse igapäevaselt eri valdkondades ligi 20 vabatahtlikku,“ loetles Mutle klubiga seotud fakte.

Viljandi linn toetas tema väitel tänavu Tulevikus treenivate laste sportimist 117 euroga lapse kohta aastas. „See jättis meile valiku: kas tõsta järsult lapsevanemate omaosalust või sulgeda mõned treeninggrupid. Pöördusime kolmanda võimaluse leidmiseks linnavalitsuse poole, kus meie argumente õnneks mõisteti ning eraldati lisaks ühekordne toetus 60 eurot lapse kohta aastaks,“ meenutas Mutle. Kompromissi hinnaks oli tema sõnul see, et kunstmuruväljaku ümber planeeritud aed jäeti renoveerimata.

Võrdluseks tõi Mutle välja linna toetused mõnedele teistele spordiklubidele selleks aastaks eraldatud tegevustoetused õpilase kohta. Nii saavat Viljandi rattaklubi 889 eurot, Viljandi spordikool 441 eurot ja tenniseklubi Fellin 347 eurot õpilase kohta.

Need andmed pärinevad Mutle teatel klubi lapsevanema ja koos Allikojaga Reformierakonna nimekirjas linnavolikogusse kandideerivalt ettevõtjalt Rain Hüvalt, kes esitas kevadel kodanikualgatuse korras linnavalitsusele ettepaneku Viljandi noortespordi rahastuse võrdsetele ja järjepidevatele alustele viimiseks. „Olen kindel, et Rain Hüva pidas ettepanekuid tehes silmas mitte ainult jalgpalliklubi käekäiku, vaid Viljandi noortespordi arengut tervikuna,“ kirjutas Mutle. (Rain Hüva vaadet spordi rahastamisele võib lugeda siit)

Peeter Allikoja postitusest võib aga välja lugeda, et tema pole oma nimekirjakaaslase Hüva ideedega päri. „Teadmiseks, et Viljandi linnavalitsus /.../ uuendas alles eelmisel aastal raha taotlemise ning aruandluse korda. Bürokraatiat jäi oluliselt vähemaks,“ väitis Allikoja. „Jalgpalliklubid on survestanud kohalikke omavalitsusi n-ö pearahale üleminemise osas ka mujal Eestis. Vist ikkagi üleriiklik kampaania,“ kahtlustas linnavalitsuse esindaja.

Allikoja on seda meelt, et vaja on säilitada spordialade rohkus, et lastel oleks võimalik valida.

Mutle sõnul on aga linnavalitsuse väike rahastus tekitanud olukorra, et klubi peab tõstma lapsevanemate omaosalustasu. Kui mullu oli see kuus 20-25 eurot, siis tänavu tuli klubil tõsta see 30 euroni kuus. Meie klubi lapsevanemad on oma laste treeningute eest alati maksnud aastaringset omaosalustasu. Möödunud aastal oli see olenevalt treeningute arvust kuus 20 kuni 25 eurot. Käesoleval aastal olime sunnitud selle ülemmäära tõstma 30 euroni.

Nii tekib Mutle seletusel paradoksaalne olukord: „Mida rohkem lapsi me suudame arvuti tagant trennidesse ja sportima tuua, seda raskemaks muutub meie olukord, sest linn raha eraldamisel laste arvu arvesse ei võta,“ nentis ta. Oluline on Mutle sõnul seegi, et sel aastal ühekordse lisatoetusena eraldatud summaga klubi praeguse teadmise kohaselt järgmisel aastal arvestada ei saa. Kõigile eeltoodud kuludele lisanduvad aga lapsevanemate kantavate kulude reale mänguvormid, treeninglaagrid, turniiride kulu ja muu säärane sportimisega kaasnev.

Peeter Allikoja postitusele reageeris ka Viljandi volikogu sotsiaaldemokraatide liige Randel Länts, kes teatas, et seda postitust on kurb lugeda ja tegemist on laimuga.

Tema sõnul moodustas linnavalitsus spordialade rahastamise korrastamise tarvis komisjoni, mille eesmärk oli analüüsida praegust olukorda ning teha selle pinnalt ettepanekuid linnavalitsusele.

„Miks on vaja vaadata üle rahastamise kord?“ küsis Länts ja vastas: „Sellepärast, et vahepeal on olukord muutunud. Osades trennides käib rohkem lapsi, osades vähem, mõned alad ehk lausa juurde tulnud.“

Linnavalitsuse tegevuse eesmärk saab ja peab Läntsi väitel olema spordiklubide rahastamise juures üks ja ainus - pakkuda mitmekesiseid sportimisvõimalusi ning seda võrdsetel ja läbipaistvatel alustel. „Praegu kehtiv süsteem kahele viimati nimetatud tingimusele ei vasta,“ lõpetas ta.

Tagasi üles