Eile ennelõunal lasid Sammuli puhkeküla pererahvas ja mittetulundusühingu Kaleselts liikmed kaldal talvitunud kalepurjeka Liisu ja katamaraani Rannapiiga taas Viljandi järve vette.
Rannapiiga ja Liisu tõsteti veele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrtsjärve-äärse Kaleseltsi mehed tõid 40-sentimeetrise süvisega ühemastilise purjeka Liisu Viljandi järvele eelmisel kevadel ning maist novembri alguseni oli kõigil soovijail võimalik hüppetorni juures ootava Liisuga lõbusõitu teha. Ka tänavu loodavad kaleseltsi liikmed Liisu hooaja avada maipühade aegu.
Liisu teeb pootsman Ants Leiaru sõnul esimese sõidu 30. aprillil. «Siis tulevad Sakala miinijahtija meeskonna liikmed Viljandi linnavalitsuse inimestega järvele sõitma. Ametliku hooaja avame 1. mail, kui ümber Viljandi järve joostakse,» rääkis Leiaru.
Kodusadam on Sammulis
Varem seisid nii tänavu kaheaastaseks saav Liisu kui vanem Rannapiiga järve linnapoolsel küljel, kuid sel aastal ootavad nad huvilisi Sammulis.
Enne vettelaskmist läbisid mõlemad alused kevadise hoolduse. Meeskond tõrvas Liisut ning vaatas ta põhjalikult üle. Rannapiigalt tõmbas Sammuli puhkeküla meespere aga viimased värvimisest jäänud kaitseteibid maha alles siis, kui Liisut juba vette upitati.
«Puitdetailid vaatame üle ja teeme korda, kui ta on juba vees,» ütles Sammuli puhkeküla perenaine ja Rannapiiga hooldaja Sirje Kull. «Sellega väga palju tööd enam ei ole.»
Tema sõnul on ilmad juba nii ilusad, et katamaraaniga võiks järvele vaadet imetlema minna küll. Esimese sõidu teeb Rannapiiga siis, kui huvilised selleks soovi avaldavad.
Sirje Kull rääkis, et erinevalt eelmistest aastatest ei oota Rannapiiga huvilisi iga päev. Kui keegi tahab järvel tiiru teha, tuleb tal Sammulisse teada anda ja sõit tellida.
Graafikut enam ei ole
«Meil pole sellist raha, et võiks oodata ja iga kord välja sõita, kui keegi tahab. Sõidab üks või kümme inimest — kulu on ju sama,» selgitas Sirje Kull.
Kui aga soovijad sõita tahavad, võivad nad Kulli sõnul pardale pääseda nii Sammulist kui linnapoolselt kaldalt. «Meie oleme valmis tellijat sõidutama, aga kui tuleb üle järve minna, peab meile natuke ette teatama,» lausus ta.
Etteteatamine on vajalik ka Liisu pardale pääsemiseks. Et meeskonnaliikmed on igapäevaelus kalamehed ja tegutsevad hoopis Valmas, võtab neil Viljandisse tulemine aega. «Tuleb arvestada vähemalt pool tundi meie sõiduks Valmast Viljandisse, aga siis oleme valmis purjeka mõne minutiga järvele viima,» rääkis Liisu kapten Marko Vaher.
Kaleseltsi mehed plaanivad Võrtsjärvel seilavale Paulale ja Viljandis sõitvale 11,99 meetri pikkusele ning 3,80 meetri laiusele Liisule kolmanda, pisut väiksema õe ehitada.
Kuupäevi nad veel kindlaks määranud ei ole, kuid põhjapalk pidavat juba paadikuuris ootama.
Marko Vaheri sõnul jääb Liisu Viljandi järvele sügiseni, kuid võtab juulikuus enne pärimusmuusika festivali nädal aega puhkust ja sõidab Võrtsjärvele, kus ta aitab jahimeeste kokkutulekul meelt lahutada.
Nii kalepurjeka kui katamaraani pardale mahub korraga umbes 25 inimest.