Aiakujunduskunstnik Piret Pihtjõe usub, et hea tulemuse saamiseks tuleb lähtuda aeda rajades pere vajadustest ja võimalustest ning järgida värvide koosmõju ja kujundusprintsiipe.
Aia planeerimine on looming
27. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebameeldivate üllatuste vältimiseks soovitab Piret Pihtjõe mõelda aeda kavandades palju aastaid ette, arvestades puude pikkust ja nende võra laiust, ilmakaari, vaateid, taimede kasvunõudeid, pinnast, laste sirgumist, tarbetuks muutuvaid mängunurgakesi, naabreid, koerte käimisteid ja võimalust, et pererahva soovid võivad muutuda.
Kujunduses tuleks aiakunstniku arvates kasutada loovust ja fantaasiat. «Pingid, huvitavad käigud ja mitmesugused skulptuurid võivad muuta aia muinasjutuliseks,» õpetab ta.
«Seadke siia-sinna istumiskohti isegi siis, kui arvate, et neil kunagi ei istu. Pink võib täita ka skulptuuri ülesannet. Ehitage pergolaid ja varikäike, looge mitmesuguseid aiaruume.»
Piret Pihtjõe meelest tuleks enne asja kallale asumist raamatuid sirvida, mõelda ning omandada varakult hooldusnipid. «Aia võiks rajada pika aja vältel: esimesel aastal ees- ja tarbeaia ning alles siis muud osad,» sõnab ta.
«Kõigepealt tasub maha külvata muru, aga nii, et istutusala, kuhu on plaanis teha näiteks lillepeenrad ja köögiviljaaed, jääb muruseemnest puutumata,» annab Pihtjõe nõu. «Aiaplaan peab olema maha märgitud, et teada peenramaa piiri. Esimesele aastale jäägu ka sissesõidutee ehitus. Kui haljastus rajatakse ühe aastaga, on muru tegemine viimane töö.»
Aiakujundaja nimetab kuldreegli: mida rohkem investeeritakse rajamisse, seda mugavam ja odavam on aeda hiljem hooldada. «Üks suuremaid investeeringuid on aiapidaja enda töö. Mitte keegi ei kaeva maad kunagi kahe labidalehe sügavuselt läbi ega korja kõiki umbrohujuuri välja, et saada umbrohuvaba peenart,» nendib ta.
Esmapilgul raskena tunduvad rajamisnipid tasub tema sõnul käiku lasta, sest just need lihtsustavad hilisemat tööd. Istutusalad on soovitav laud- või kivipiirdega murupinnast eraldada ning katta linnamaja esine ja sissesõidutee korraliku kivisillutisega.
Puud kasvavad suureks
Taimi valides soovitab Piret Pihtjõe uurida, missugune on aias olev pinnas. Mullaolude kindlakstegemiseks on kõige lihtsam jälgida, missugused taimed seal kasvavad. Neil, kes on otsustanud mulda peale tuua, tuleb jälgida, et suurte puude juured ei jääks õhupuudusesse.
«Tallinnas Kakumäel kuivab üks suur mänd teise järel, sest põllupealsetele kruntidele on veetud meetrijagu mulda ja juured ei saa enam õhku. Pealegi ei lase paks mullakiht pinnase süvakihtidel taheneda,» teab ta rääkida.
Pihtjõe ütleb, et istutusauku tuleb panna head mulda isegi siis, kui kirjelduses on öeldud, et taim on vähenõudlik. Hea pinnas annab õige kasvuhoo.
Aiakujundaja manitseb tutvuma iga puittaime vajadustega põhjalikult juba enne ostmist ning arvestama muu hulgas sedagi, et puu kasvab aja jooksul suuremaks, kui näitavad taimepassis olevad numbrid. «Olen oma silmaga näinud pärnapuu juuri vundamendi alt majja tungivat,» lausub ta.
«Võta mõõdulint ja joonista maha puu võra suurus, nagu see võiks olla paarikümne aasta pärast. See võib olla kümnemeetrise läbimõõduga ring. Nüüd näed, mis selle mõjualasse jääb,» õpetab Pihtjõe. «Juured ulatuvad sama kaugele kui võra, järelikult ei saa seal toitu ega vett su kaunid roosid. Mõõda ja märgi mitmes suunas maha ka puu kõrgus, näiteks 15 meetrit. Selle järgi saad teada, kes kunagi päikesest ilma jäävad.»
Piret Pihtjõe on märganud, et aiakujunduse tarvis võib head nõu saada lastelt. «Nad on suurepärased kunstnikud!» kinnitab ta. Samuti tasub tema arvates lastelt uurida, missugust mängunurka nad eelistavad. Mõnikord tahavad nad mängumaja asemele rajada hoopis sõjatandri või luua tagaaeda loomade haigla.
Mõistagi ei pruugi teile lapse soov meeldida, aga võiksite lasta tal oma idee läbi mõelda ja paberile joonistada. Võib juhtuda, et esialgne mõte seejuures muutub.» Lastega peredes peab aiakujundaja mõistlikuks rajada mängulised ja turvalised veesilmad. «Ohutu on madal vesi, veenired, maa seest purskuvad veejoad ja madalad ojad. Kõik veega seonduv köidab lapsi ja annab neile tegevust.»
Aiakujundaja oskab ennustada tulevikku
Piret Pihtjõe soovitab töid plaanides nõu pidada aiakujundajaga, mõistmaks, miks peetakse muru kõige kallimaks aiaelemendiks, kuidas rajada muru ja istutusala ning hoida pinnad vähese vaevaga umbrohupuhtad.
«Kindlasti saad ideid, mis sulle enne pähegi ei tulnud. Edasi on võimalik kokku leppida, kas aiakujundaja koostab sulle eskiisi või haljastusprojekti või küsid aeg-ajalt nõu ja kujundad ise,» kõneleb ta. «Kujundajaga tasub ühendust võtta juba enne maja ehitamist, sest siis on võimalik päästa hea muld, pidada nõu pinnase segipööramise ning mulla pealetoomise vajalikkuse üle. Nii saad teada, millised taimed edenevad vaevata ja millised mitte.»