Kaalutav veekeskus

Mark Orav Foto: Elmo Riig

OLEN ETTEVÕTJA JA kodanikuna jälginud Viljandi Veekeskuse aktsiaseltsi nõukogu liikmete viimase aja debatti, milles nood vaidlevad selle üle, kas ehitada keskus Kaalu või Vaksali tänava äärde. Juba on nähtud poriloopimist ja vastastikust süüdistamist. Niimoodi edasi minnes võib vabalt juhtuda, et näeme veekeskust sama palju kui oma kõrvu.

Et olen ka ise rajanud päris mitu avalikuks kasutamiseks mõeldud ehitist ning tean võrdlemisi hästi, millised emotsioonid, teemad ja probleemid iga suurehitise planeerimisega kaasnevad, otsustasin kirjutada arvamusloo, et julgustada aktsiaseltsi nõukogu jätkama edukalt alustatud koostööd.

MA EI TAHAKS VALIDA poolt ja veel vähem tahaks ma anda hinnangut inimeste väljaütlemiste või suhtlemiskultuuri kohta, kuid pean tunnistama, et kõik objektiivsed argumendid räägivad Vaksali tänava kasuks.

Ühest küljest on täiesti mõistetav valla esindajate inimlik nördimus ja pahameel, et Kaalu tänava plaani kõrvale toodi uus, Vaksali tänava plaan. Ja seda ajal, mil justkui oldi asukoha suhtes juba üksmeelel ja kulubaas oli paigas. On arusaadav, et nõukogu peab iga uue ettepaneku jälle läbi arutama ja selle suhtes konsensuslikult otsuse langetama.

uigi minule ja minu ettevõtmistele oleks igati kasulik, kui veekeskus rajataks Kaalu tänava äärde, otsustaksin otstarbekusele, väljapaistvusele ja perspektiivikusele mõeldes Vaksali tänava kasuks.

Samuti on kõrvaltvaatajana tajutav linnapeale omane juhtimismaneer, mis võib-olla ei ole konstruktiivseim moodus nõukogus ideid ja ettepanekuid ellu viia. Ent Vaksali tänava variandi vastased võiksid seda võtta kui avanenud võimalust ja lõppkokkuvõttes paremat lahendust. Just valla kodanike ja teiste kaugemalt tulijate huve silmas pidades.

Veekeskuse rajamine on praegu sellises etapis, kus veel saab võimalusi kaaluda ja juba tehtud otsuseid muuta. Seni, kuni ehitamine käib paberil, pole muudatused nii valusad ja kulukad, kui need oleksid reaalse ehitamise ajal. Ettevõtte nõukogu liikmetel tuleb leppida teadmisega, et avalikuks kasutuseks ettenähtud suurehitised sünnivadki läbi tuliste vaidluste ja eriarvamuste, kuid sealjuures ei tohi unustada lõppeesmärki: saada kõigile parim lahendus.

VEEKESKUS ON kahtlemata Viljandimaa suurprojekt. Nii-öelda üle-eestilise mastaabiga rajatis, mis ületab uudistekünnise ja loob paljudele põhjuse sõita Viljandimaale. Veekeskus on Viljandi visiitkaart täpselt nagu meie teater ja lossimäedki.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud ehitiste, nagu kaubanduskeskused, kinod, teatrid ja veekeskused, põhimured on ligipääsetavus ja parkimisvõimalused. Midagi pole teha, me elame just sellises riigis ja just sellisel ajal, et need aspektid on kaugemalt tulijatele tihtilugu kaalukeeleks.

Jah, ideaalis tahaks kõik, et külaline jätaks auto kuhugi linnaserva, kasutaks ühistransporti ja käiks eri kohtades, kuid reaalne elu näitab, et linna saabuv lastega pere või päevatööst väsinud inimene ei hakka sellist ekskursiooni ette võtma, saati siis veel veekeskuses käimiseks.

Sellest perspektiivist lähtudes oleks minu hinnangul kindlasti õigem ehitada veekeskus Vaksali tänava äärde praeguse pangahoone kohale ja jätta majatagune ruum parkimisplatsiks.

TEINE ARGUMENT Vaksali tänava kasuks on seotud linnaruumi ja turundusloogikaga. Teada-tuntud fakt laiast maailmast on, et kellel on ettevõtmine peatänava ääres, sellel on suur turunduseelis – nii pole tarvis klienti kaugele juhatada ega meelitada, hoone fassaad reklaamib ennast ise.

Loomulikult ei ole karta, et Viljandisse ehitatakse kaks veekeskust – nii pea- kui kõrvaltänava äärde. Minu mõte on, et kui linnal on peatänava ääres olemas maa, kuhu saaks suurehitise rajada, oleks äärmiselt ebamõistlik seda mitte ära kasutada. Seda enam, et veekeskuse välisilme tuleks kindlasti selline, mis annaks Viljandile atraktiivsust ja innovaatilisust juurde. Miks mitte seda siis peatänava ääres eksponeerida?

Linnaruumi loogikast või üldse ehitusloogikast lähtudes on selge, et mida liigendatum on hoone, seda rohkem tekib nurkadesse niinimetatud surnud ruumi, mida ei saa kuidagi kasutada. Ühtne ja terviklik hoone jätab seevastu maja ümbruses käed vabaks ja võimaldab teha hoone mastaabile vastava parkla.

KOLMANDA ARGUMENDINA tahaksin esile tuua Vaksali tänava lahenduse majandusliku kokkuhoiu aspekti. Kui ühendada spordihoone pangahoonepoolsest küljest veekeskusega ehk projekteerida ja ehitada spordihoone ja veekeskus küljega kokku, saaks tekitada keskele ühise hoonet läbiva sissepääsu Vaksali tänava poolt ja majatagusest parklast. Nii saaks hakkama ka ühe avaliku raha eest palgal oleva administraatorite meeskonnaga. Kui esmapilgul võib arvata, et see on marginaalne lisakulu, siis pikas perspektiivis räägime päris arvestatavast summast. Eeldatavasti peaksid nii spordihoone kui veekeskus teenima inimesi ju mitukümmend aastat.

Kuigi minule ja minu ettevõtmistele oleks igati kasulik, kui veekeskus rajataks Kaalu tänava äärde, otsustaksin otstarbekusele, väljapaistvusele ja perspektiivikusele mõeldes Vaksali tänava kasuks, kui valus see praegu ka poleks. Veel kord: Vaksali tänava variant on Kaalu tänava omast objektiivselt võttes parem ning lõppkokkuvõttes ka ruumi- ja rahasäästlikum. Senised eriarvamused ja kohatised inimestevahelised teravused võib minu meelest kirjutada koostöökogemuse vähesuse arvele.

Soovin Viljandi Veekeskuse nõukogule avalikest huvidest lähtuvat konstruktiivset koostööd.