Tuhkkuiv viljapõld ootab seemet

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Talumees ootab vihma kui õnnistust ning teeb samal ajal kiirustades põllutöid.

«Ilmselt oleks pidanud paar päeva varem alustama,» nentis Undi talu traktorist Kalev Leinus, kes eile oli esimest korda sel kevadel haakinud traktori taha külviku. «Isegi muidu märg koht paistab muust põlluosast ainult natuke tumedam.»

Seeme läheb sügisel kobestatud mulda

Tihemetsa koolitusega Kalev Leinus (pildil) on Undi talu teenistuses üheteistkümnendat aastat ning teeb neid töid, mida aeg parajasti nõuab. Praegu on ta niisiis John Deere’iga külvimehe rollis.

Eile hommikul kella kümne paiku pani ta külvikukasti kaks tonni seemet ning juba keskpäevaks kastipõhi paistis.

Undi talus töötatakse majanduslikult mõeldes. Sügisel käidi kõrrepõld sügavkobestiga üle ning külviku juurde kuuluv harimisriistade komplekt on ainus, mis kevadel mulla rahu rikub: esimese käigu teeb randaal, teise teevad seemendid, kolmanda mulda tihendavad rattad ja neljanda äkked, mis kaitsevad mulda liigse kuivamise eest.

«Hoiame läbimõeldud tööga kallist kütust kokku,» sõnas traktorist.

Külvitraktori eel oli samal põllul liikunud kivikorjaja ja päev varem kunstrammu pihustanud rippkülvik, mille tööesi on 24 meetrit.

Undi talu peremees Anton Peek ütles, et tänavu läheb nisu, odra, kaera ja rapsi alla ümmarguselt 900 hektarit. Poolteistsada hektarit talinisuorast on suhteliselt hästi talvitunud, kui teeäärne vee all seisnud ala välja arvata.

Kaks kivikoristajat ühel põllul

Saimre viljakasvatuse osaühingu agronoom Tõnis Riisk rääkis, et kõik taliviljapõllud saavad väetist ja need äestatakse üle ning see ongi praegu kõige tähtsam töö. Kui orase lokkama löömise lootused ei täitu, saab põld mõne aja pärast uue seemne.

«Käsil on kõik kevadtööd, välja arvatud külv,» lausus agronoom. «Aga vihma oleks väga vaja.»

Ühel osaühingu kasutada oleval põllul liikus korraga kaks kivikoristajat. Neile, kes olid mööda tuhkkuiva põldu tolmutavate masinate juurde kõndinud, ei pidanud enam keegi vihmasaju ootust ette ütlema.

Kivikaksajad liikusid viljapõllule sobimatuid tompe mullast välja tõmmates ja masina platvormile lükates. Aga sagedamini astusid mehed ise kabiinist välja, haarasid kivi käte vahele ja lennutasid kogutute hulka. Kord astus Belarussi rooli tagant alla Jaan Kabrits, kord Arvo Luik. Kui kive on hõredalt ja need pole suured, kuid ometi takistavad järgmiste masinate tööd, ei tasu suure traktoriga igaühe külje alla manööverdada.

«Praegu on kevadtööde hooaeg, nüüd on meie tööpäevad kaheteistkümne tunni pikkused,» nentis traktorist Jaan Kabrits. Ta oli välja tulnud kella viie ajal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles