Adrenaliinilaks, mis vibu lastes tuleb, on võrratu

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aune Varik
Aune Varik Foto: Kristi Markov

Äsja Viljandi aasta õpetajaks valitud spordikooli vibulaskmise treener Aune Varik on seda meelt, et vibusport on väga naiselik ala.

Ta rõhutab, et ei olnud ka ise poisilik tüdruk: ei roninud puude otsas ega mänginud vibuga sõda. «Algul tegelesin hoopis peotantsuga. Harrastasin seda seitse aastat. 1982. aastal soovitas ema aga proovida sellist majesteetlikku ala nagu vibulaskmine, kus on ilus valge riietus. See lummas mind kohe niivõrd, et jätsin peotantsu katki ja hakkasin vibulaskjaks.»

Aune Variku arvates võib igaühest saada hea vibulaskja – tuleb vaid tahta ja vaeva näha. Tema on suutnud seda ala harrastama panna ka erivajadustega lapsi, isegi neid, kel on tähelepanuhäired.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles