Vald taastab mõisa kunagise hiilguse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marko Suurmägi
Copy
Raudna põhikooli majandusjuhataja Kersti Nõmme sõnul on osa koolimajast juba ehitajate vastuvõtuks valmis. Näiteks see üsna kulunud olekuga klassiruum, kust lõhutakse välja ahi ning millest peaks 2010. aasta augustikuuks saama füüsikaklass.
Raudna põhikooli majandusjuhataja Kersti Nõmme sõnul on osa koolimajast juba ehitajate vastuvõtuks valmis. Näiteks see üsna kulunud olekuga klassiruum, kust lõhutakse välja ahi ning millest peaks 2010. aasta augustikuuks saama füüsikaklass. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärsti vald asus eelmisel nädalal otsima ehitusfirmat, kes remondiks Raudna kooli ruumid nii, et Heimtali mõisa hoone saaks tagasi oma kunagise hiilguse.


Firmadel on aega hinnapakkumisi teha kaks ja pool nädalat ning Pärsti vallavalitsuse ehitusspetsialisti Merike Kahki sõnul peaks töö algama selle aasta lõpul.



Raudna põhikooli 101 õpilast on ehitajate tulekuks juba valmistunud. Vanemate klasside õpilased viisid oma õppevahendid sel suvel ringtalli müüride vahel valminud hoonesse, kus peale suure spordisaali on ka mõni klassiruum. Nooremate klasside lapsed õpivad mõisamaja teisel korrusel pisikestes tubades ning esimese korruse suuremad ruumid on remontijatele puhtaks tehtud.



Kahki sõnul leiab ehitus aset kahes etapis, poole maja kaupa ning lastel tuleb vahepeal kolida. Päris valmis peaks mõis saama 2010. aasta augustis.



Klaasist veranda


1850. aastate keskel valminud ning 1932. aastast koolina kasutatav hoone kavatsetakse täielikult rekonstrueerida ning fassaadile ehitada klaasist veranda.



«Nõukogudeaegsed plekkahjud lõhutakse majast välja,» rääkis Merike Kahk ühest suuremast muudatusest. «Maja hakatakse kütma kohalikust gaasikatlamajast.»



Gaasitoru on kooli juurde juba toodud ning nüüd jääb üle vaid katlamaja ehitada ja hoonesse keskküttesüsteem paigaldada.



«Kütmine on meil üks suuremaid muresid,» tunnistas põhikooli majandusala juhataja Kersti Nõmme. Koolimajas on 16 ahju ning et talvel klassidesse sooja saada, tuleb need kõik öösel kuumaks kütta. «Meil on ametis üks kütja, kes peab kõikide ahjudega hakkama saama,» lisas Nõmme.



Muinsuskaitsja tunnustab


Remondi käigus on kavas lammutada ka vaheseinu. Merike Kahk kinnitas, et kuigi hoone tahetakse taastada võimalikult algupärasel kujul, tuleb töid tehes arvesse võtta, et seda kasutatakse koolimajana.



Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi hinnangul on Heimtali mõisa remondiks tehtud suur ettevalmistustöö, sest sellise maja puhul projektini jõudmine tähendab väga palju kooskõlastusi ning uuringuid.



Kivi tunnustas Pärsti valda kalli remondi ettevõtmise eest. «Tõenäoliselt oleks uut koolimaja ehitada odavam,» ütles ta. «Põllu peale karpi ehitada oleks kindlasti lihtsam, kuid vana taastamine on tähtis.»



Muinsuskaitse vaneminspektori sõnul on oluline hoida mõisahooneid riigi või omavalitsuse käes. «Tarvastu ja Pärsti vallal on koguni kaks kooli mõisates ja see on kindlasti kulukas, aga neid hooldatakse,» kõneles ta. «Paljud eraomanduses olevad mõisakompleksid lihtsalt lagunevad. Näiteks võib tuua Kõo, Loodi ja Polli.»



Koolil kaob ruumimure


Raudna põhikooli spordihoone ehitus ning Heimtali mõisa taastamine peaksid lahendama kõik kooli ruumimured. «Seni oleme olnud väga kitsastes oludes,» tunnistas direktor Eero Metsvahi.


Pärast remonti saab koolimajast ka turismiobjekt. Majja on kavandatud muuseumituba ning suur saal tahetakse ehitada selliseks, et seal saaks hakata kontserte korraldama.

Tagasi üles