Kõige kurikuulsam tallinlane lõpetas võllas

Alfred Rosenberg Foto: Erakogu

Üks tippnatse Alfred Rosenberg sündis 12. jaanuaril 1893 Tallinnas baltisaksa ärimehe peres. Ta kasvas Eestis ja käis siin koolis. Tema esimene abikaasa oli Hilda Leesment. Mõnda aega töötas Rosenberg kunstiõpetajana Gustav Adolfi gümnaasiumis, Toomkoolis ja Hansakoolis. 1918. aasta novembris läks ta Saksamaale, leidis seal oma elu mõtte natsionaalsotsialismis ning temast sai Adolf Hitleri ideoloogiavolinik ja idaalade minister.

Raamatus «Kurjuse päevik» sellest küll eriti palju juttu ei ole, kuid oma karjääri tipul tegi Rosenberg riigiministrina ametliku visiidi ka oma kunagisse kodulinna. Ta viibis seal 1942. aasta 18.–20. maini ning käis muu hulgas Estonia teatris, Kadrioru lossis, raekojas ja kunstihoones. Õigupoolest ei pidanud Rosenberg oma sünnimaast just kuigi palju ning teada on, et teda oli balti aktsendi pärast narritud.

1930. aastal ilmus vahepeal ajakirjanikuna töötanud Rosenbergi pseudoteaduslik raamat «20. sajandi müüt», milles ta proovis seletada maailmakultuuri arengut põhjapoolse Euroopa seisukohalt. Raamatust sai Hitleri «Mein Kampfi» kõrval üks natsiideoloogia tüvitekste. Samas oli see tublisti üle võlli isegi natside enda silmis ning selle apostelliku tooni on omajagu pilgatud. «Mitteloetav bestseller», «700 lehekülge igavust», torisesid natsid, kellele see telliskivi oli kohustuslik ideoloogiline lektüür.