Suve lõpul peaksid Viljandi lossimägedes olema täiesti uued rajad ja valgustid ning vaadete avamise nimel ja pargi hooldamiseks võidakse sealt maha võtta üle 500 puu.
Pool tuhat puud on ülearu
22. aprill 2011, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talve jooksul sumpas haljastuskonsulent Tiina Viir kuude kaupa hangedes, et üle vaadata enam kui 2000 puud. Detsembrist veebruarini käis ta iga lossipargi alale jääva puu juures, et hinnata selle tervist ja väärtust. Mõnikord pidi ta selleks, et puud 1,3 meetri kõrguselt mõõta, lausa lume alla kaevuma. Ajaks, kui lumi sulama hakkas, oli tal raske töö tehtud.
Selle tulemusena valmis arhitektuuribüroos Järve & Tuulik läinud nädala lõpuks mahukas projekt, mille järgi hakatakse Viljandi üht tähtsamat vaatamisväärsust uuendama.
Puud pandi klassidesse
Kogu pargi kauniks ja vaadeldavaks muutmise nimel võib maha võtta 573 puud. Hindamise käigus jagati need viide väärtusklassi: esimesse kuuluvad kõige väärtuslikumad ning viiendasse kuivanud või täiesti väärtusetud puud.
Kõik viienda klassi puud, mida on 332 ja millest enamik on harilikud jalakad, tuleb arhitekt Tiina Tuuliku koostatud projekti järgi maha võtta ning sellega on nõus ka Tiina Viir. «Eestis on need puud üldjuhul väga haiged ning isetekkelised,» selgitas Tuulik.
Enamik hooldusraie käigus kaduvatest puudest kasvab Kaevumäe ja Huntaugumäe vahelises osas, mida nimetatakse metsapargiks. Seda ala pole aastakümneid hooldatud ning jalutajad satuvad sinna väga harva.
Teistesse klassidesse kuuluvaid puid raiutakse maha selleks, et avada vaateid ühelt lossimägede piirkonnalt teisele. «Kui tööd on valmis, saab Teiselt Kirsimäelt vaadata Kaevumäele ning paistma peaks ka sealt edasi jääv ala,» kirjeldas Tuulik.
Nii võetakse kujundusraie esimeses etapis Kirsimägedelt ja Kaevumäelt maha 161 puud. Kõrgeimasse klassi kuulub neist kolm. Need kasvavad Kirsimäel otse jalutusteel ning varjavad vaate lossi väravale.
Uued sillad jäävad tulevikku
Projekti kohaselt on kaugemas tulevikus kavandatud Kirsimägede ja Kaevumäe vahele ehitada sillad. «Praegu kasutame teede rajamiseks olemasolevaid teetammisid, kuid neile tuleb peale uus kate,» selgitas Tiina Tuulik. Edaspidi peaksid tammid kaduma ning nende asemele tuleksid sillad, mida mööda pääseksid vajaduse korral üle kraavi ka autod.
Teises kujundusraie etapis võetakse mägede jalamilt maha veel 80 puud, kuid nende seas enam kõige väärtuslikumaid puid ei ole.
Tiina Viiri hinnangul on projekt koostatud mõistlikult. Kõige rohkem tundis ta rõõmu selle üle, et Kaevumäelt vaadates teisel pool rippsilda paiknev jalutajate ala saab korda. «Sealne Filosoofia allee on suurepärane park, kuid on seni kasutusest välja jäänud,» nentis ta. «Nüüd peaks seegi inimestele avatumaks muutuma.»
Kirsimägede ja Kaevumäe piirkonnas, mida Viir nimetas varemete pargiks, tuli teha mitu kompromissi. «Varemete parki on tahetud puudest täiesti tühjaks saada,» lausus Viir. «Minu arvates seda aga päris tühjaks teha ei või.»
Tiina Tuuliku kirjeldust mööda muutuvad jalgrajad senisest laiemaks. «Mõnes kohas, näiteks Villu keldri lähedal tulevad varemed küll vastu, aga üldiselt muutuvad jalgrajad kahe meetri laiuseks,» täpsustas ta. Mõnes piirkonnas kindlustatakse nõlva ning Kaevumäe kontserdiala saab väravast alates munakivikatte.
Tiina Viir avaldas lootust, et kõik projektis ette nähtud tööd tehakse lõpuni ning tulevikus ei lasta lossimägede piirkonnas võsal vohada.