Viljandimaal avati Jaan Tõnissoni mälestusmärk

Jaan Tõnissoni mälestusmärk jäädvustati tema 150. ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Mälestuskivi avamine sai teoks tänu Viljandi vallavanemale Ene Saarele (keskel). Foto: Marko Saarm

​Pühapäeval avati Viljandimaal Mursi talus Jaan Tõnissoni sünnikohas talle pühendatud mälestusmärk, mille tegemist on plaanitud juba aastaid. Riigimehe mälestus jäädvustati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevaks.

Viljandi vallavanem Ene Saar märkis, et mälestusmärgi avamisest on räägitud aastaid, kuid teoks sai see alles tänavu. «Tuleb ära teha, mis tegemata on ning see saigi niimoodi tehtud. Minu eesmärk oli enne töösuhte lõpetamist mälestusmärk avada,» rääkis Saar.

Kivi maksis ligi 4000 eurot

Ene Saare sõnul on Jaan Tõnisson just seepärast tähtis, et praegu on eestluse teema taas üles kerkinud ja ka noored võiksid mõista seda, kui suur väärtus on oma rahvuse ja rahva hindamine. «Need kõik on ju Tõnissoni aated. Kõige tähtsam on, et inimesed tunneksid rõõmu oma maast, rahvast, Eestist ja oleksid selle üle uhked.»

Vallavanem märkis, et tal oli mälestusmärgi avamisel ka palju abilisi: Viljandi muuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, programm «Eesti Vabariik 100» ja Floreas. «Haljastus oli alguses kruusahunniku peal, aga Floreas tuli viimasel hetkel appi ja minu meelest sai väga ilus,» oli Saar rahul.

Mälestuskivi läks vallale maksma ligi 4000 eurot, millele lisandusid muud kulud. Aega võttis mälestusmärgi loomine alates idee tekkimisest ühe kuu. «Alati ongi nii, et kui mõte tekib, tuleb see ka ellu viia. Muidu jäämegi sellest sajandeid rääkima,» nentis Saar.

Plaan rajada muuseum ja külastuskeskus

Argipäeviti pealinnas elav taluomanik Liina Kessa märkis, et mittetulundusühingu Jaan Tõnissoni Sünnikodu eesmärk on Eesti rahvuslikkuse ja Jaan Tõnissoni ajaloolise pärandi säilitamine ja eksponeerimine. «Me tegutseme selle nimel, et avada siin Tõnissoni sünnikodus talumuuseum ja külastuskeskus,» rääkis Kessa.

Mälestuskivi avamisse suhtus Kessa väga positiivselt ja tuli tallegi üllatusena, et see on nüüd teoks saanud. Ta rääkis, et esialgu proovis ta talu küll maha müüa, sest arvas, et ei saa selle pidamisega hakkama, kuid juba esimeste koristustööde ajal tekkis tal idee luua talumuuseum ja külastuskeskus. «Seda selleks, et talu ei jääks ainult mulle ja metsa varju, vaid et jagada Tõnissoni pärandit ka teistega,» märkis Kessa.

Külalised käivad Kessa sõnul talu uudistamas väga tihti ja nüüd, kui on olemas ka teeviidad ja mälestusmärk, leiab sinna tee ilmselt veelgi rohkem huvilisi. «Naabrid juba mõtlesid vahepeal, et panevad oma väravale sildi «See siin ei ole Tõnissoni sünnikodu», sest paljud läksid esialgu nende ukse taha,» naeris Kessa.

Ehkki talumuuseumi ja külastuskeskuse loomisel sai omanik tänavu esimesed tagasilöögid, mil Leaderi programm otsustas tema ettevõtmist mitte toetada, kandideerib ta tuleval aastal kindlasti projekti uuesti.

Viljandi vallavanem toetab aga muuseumi loomise plaani igati. «Kahju, et taluomanikul ei õnnestunud toetust saada, sest tegelikult käib siin ajaloohuvilisi inimesi väga palju,» ütles Saar. «Ma arvan, et idee siia kogu kompleks rajada on väga vahva, mida tuleks ka riigi poolt toetada.»