Vardja külas avati Eesti ainus Noborigama puupõletusahi

Täna lõunal avati Vardja külas Kaljurahnu Noborigama puupõletusahi. Avamisel võeti ahjust välja esimesed keraamikute valmistatud esemed. Seda tüüpi keraamika puupõletusahju mujal Eestis ei leidu.

Kaljurahnu Noborigama omanik ja projektijuht Piret Lemsalu sõnul on puupõletusahjusid Eestis suhteliselt vähe ning Noborigama tüüpi ehk kahekambrilisi ahjusid ei olegi.

«Eesmärk oli teha sellist tüüpi puupõletusahi, kus me saame pakkuda huvitavat tegevust nii keraamikutele kui ka kõikidele ümbruskonna inimestele, sest Viljandis see keraamikaelu väga aktiivne ei ole,» rääkis Lemsalu.

Lemsalu ise õpib põhitöö kõrvalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis keraamikat, kuid huvi selle valdkonna vastu on olnud juba pikemat aega.

Põlemiseks kulus viis ruumi puid

Kaljurahnu talu pereneaine rääkis, et tavapäraselt on keraamikaahjud elektrilised või töötavad gaasiga, kuid seda köetakse puudega. «Kaheksa tundi kuivatasime ahju ja hoidsime seda saja kraadi juures. Ülejäänud ööpäeva jooksul tõusis temperatuur tuhande kolmesaja kraadini.»

Põletamiseks kulus ligikaudu viis ruumi puid. «Aga need ei ole päris kvaliteetsed puud, mis me siia alla paneme. Kütame kuuseroigaste ja jääkidega, peaasi, et need kuivad on,» märkis Lemsalu.

Enne puupõletusahjus keraamika põletamist peavad tooted olema valmis ja reeglina ka eelnevalt põletatud. «See tähendab seda, et enne siia toomist põletatakse nad üheksasaja kraadi juures elektriahjus ette ära. Mõned asjad on ka põletamata, aga kuivanud savi on nii pude, et transportides ei jõua asjad ühes tükis siia,» rääkis Lemsalu.

Kaljurahnu Noborigama puupõletusahjus lõpetati kütmine esmaspäeva öösel vastu teisipäeva ning avati alles täna. Ahi peab Lemsalu sõnul enne avamist täiesti maha jahtuma, sest kui asjade ahjust välja võtmisel peaksid kuum ja külm välisõhk kokku saama, hakkab keraamika mõranema.

Ühte puupõletusahju pannakse tavapäraselt paljude erinevate keraamikute töid ja nii valmiski esimeses põletuses kolmekümne erineva kunstniku keraamikaesemeid. Eesti keraamikute tööde kõrval oli ahjus ka Soome ja Rootsi keraamikute töid.

«Kuna see on esimene ahju katsetus, siis see oli kunstnikele tasuta. Igaüks võtab oma keraamika kaasa ja otsustab mis sellega teeb. Eanamasti pannakse müüki või näitusele.»

Kui varasemalt kasutati kohalikku maapõue savi vähe, siis nüüd saab seda rohkem kasutada. Tänagi oli keraamika saviglasuurid tehtud tiigi tagant kaevatud Kaljurahnu saviga. «Maapõue savi ei kannata nii kuuma temperatuuri, mis tähendab seda, et siis peavad kõik ühte tüüpi asjad sees olema,» märkis Lemsalu.

Neli tuhat tellist

Ahju ehitamist juhtis tuntud keraamik Aigi Orav, kes märkis, et esimene keraamikaahju põletus oli väga ilus. «Esimesel korral on ahi ise ka veel toores, sest on ju isegi sisuliselt keraamika, aga teda oli väga hea juhtida ja ta kuulas sõna, ütleme nii,» sõnas Orav.

Puude langetamise ning katusealuse ja vundamendi tegemisega alustati Kaljurahnu talus juba aprillikuus, kuid ahi ise valmis juulikuus. Telliste ladumine ja mördi tegemine võttis eestvedajate sõnul aega kusagil kakskümmend üks päeva ning kokku kasutati ligikaudu neli tuhat tellist ja tuhat viissada kilo erinevaid savisid ja mörte.

«Ehituspoe mehed käisid lausa küsimas, et mida te ometi ehitate, et nii palju telliseid vaja läheb. Küsisime neid ju aina juurde,» naeris Lemsalu.

Keraamik Pille Kaleviste märkis, et talle puupõletusahi väga meeldib ja talle tundub, et tegemist on äärmiselt kvaliteetse ahjuga. «Kui vähegi ahjuemand minu asjad vastu võtab, toon kindlasti ka edaspidi siia oma töid põletada.»

Kaljurahnu Noborigama puupõletusahju ehitamist toetas Mulgimaa Arenduskoda ning see läks maksma 25 000 eurot. Tulevikus on Piret Lemsalul plaanis vanale laudavundamendile keraamikakoda ehitada.