Nooruke hunt uudistas taluhoovis

Kati Ojaloo pildistas oma koduaias hunti ning mõni on looma pildi põhjal šaakaliks pidanud, kuid ta kinnitab, et kaamera ette jäi kindlasti võsavillem, sest šaakal on palju nirum.

FOTO: Kati Ojaloo

​Möödunud esmaspäeval enne treeningule sõitmist märkas Kati Ojaloo oma kodutalu hoovis üht looma. Olendit silmitsema jäädes sai ta aru, et see on hunt. 

«Läksin garaaži ust lukku panema ja kui ma keerasin, siis 25 meetri kaugusel minust oli hunt,» lausus ta. Selleks hetkeks oli Ojaloo kõik asjad autosse pannud ning käes olid vaid garaaži võti ja telefon. Hunt nägi nooruke välja ja Ojaloo teadis, et praegu on aeg, mil emad õpetavad hundikutsikaid murdma, ning vaatas esimese hooga kohe selja taha, ega seal karja varitsemas ole. «Ei olnud midagi,» tähendas ta ja lisas, et hunt lihtsalt vaatas teda. 

Jooksis ära 

«Tegin ühe pildi, läksin lähemale ja tegin järgmise, aga sattusin sellega vist ta mugavustsooni, sest ta ehmus ja võpatas,» jutustas Kati Ojaloo. Seejärel küsis ta loomalt, mida too siin teeb. Kõne peale hunt esiti vaatas inimest, kuid tõmbas siis saba jalge vahele ja jooksis ära. 

Ojaloo tõdes, et ei osanud arvata, kuidas loom sinna sattus, aga see oli huvitav kogemus. Kui ta kodust ära sõitma hakkas, kohtus võsavillemiga taas. «Ta ei olnud kaugele jooksnud. Meil on garaaži taga kuusehekk ja selle taga viljapõld. Seal ta oligi,» meenutas sportlane ning lisas, et kui ta auto seisma jättis, jooksis loom minema. «Mina teda sel hetkel ei kartnud ja ta ei tundunud üldse ohtlik, sest ta paistis nii noor ja kohkunud, aga ka uudishimulik.»

Lahenduseta mure 

Kohaliku jahiseltsi Rimmu Kütid esimehe Arne Lohu tõdemusel on see kummaline, et hunt üksi oli, sest praegu on käsil kutsikate õpetamise aeg. See aga võib olla enam nii ootamatu polegi, et hunt inimese elamisele lähedale tuleb, sest hunte on ta sõnul palju. 

Huntidest on Halliste vallas kuulda olnud varemgi. Kati Ojaloo ema kuulis eelmisel õhtul enne kõnealust kohtumist Kalda talu metsast ulgumist. Lohu aga märkis, et Ereste külas on metsnik näinud kolme hundikutsikat keset päeva üle tee minemas.

Kui varem võis mõelda, et kohati ilmselt koera, siis nüüd võib jahimehe sõnul siiski arvata, et see oli hunt, sest nende arvukus on suur. 

«Asi läheb varsti hulluks,» tähendas Lohu ja nentis, et ega koduloomade murdmisest ilmselt piisa, ja enne ei võeta midagi tõsist ette, kui hundid mõne lapse maha murravad. Ta rääkis, et hundilaskmise lube ei anta küttidele piisavalt. Tema sõnul panevad sektsiooni esimehed huntide arvu õigesti kirja, aga see ei jõua lõpuni sellisena välja. «Euroopa ju rahastab seda, et meil hunte kasvatatakse.»

Keskkonnaameti eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Peep Männili sõnul arvab palju jahimehi, et hunte on liiga palju. Tema nägi selle põhjusena asjaolu, et hunti nähakse oma konkurendina ning seetõttu nad ei taha neid. Kui arvestada koos tänavu kevadel sündinud juurdekasvuga, siis võib Männili sõnul öelda, et hunte on palju. «Eeloleval jahihooajal hakatakse nende arvukust taas vähendama ning umbes pooled Eesti huntidest lastakse talve lõpuks maha,» lausus ta. Kui palju hunte võiks Eestis olla, on kokku lepitud suurkiskjate ohjamise tegevuskavas. See jahimeeste osalusel sõlmitud kokkulepe peakski olema kompromiss, mis mõlemaid osapooli rahuldab. «Huntide puhul ei tule küll kunagi sellist lahendust, et kõik oleksid täiesti rahul,» möönis Männil. 

Tagasi üles