Juhtkiri: Häid otsuseid!

Foto: Elmo Riig / Sakala

Eilne «Postimees» seadis justiitsministeeriumi abiga pingeritta Eesti maakohtute kohtunike töö kvaliteedi. Järjestuse aluseks oli see, kui suur protsent ringkonnakohtusse edasi kaevatud otsustest tühistati.

Selle meetodi järgi tehti kõige rohkem alusetuid otsuseid Viru maakohtus. Kui keskmiselt jäi teise astme kohtus muutmata 74,5 protsenti kriminaalasjade otsustest, siis Virumaal oli see näitaja vaid 45,8.

Viljandimaa kohtunikud kuuluvad enamasti keskmiste hulka, kuid tsiviilasjade tabelis on Helle Tamm ja Silvi Maiste isegi tublimate seas ära mainitud.

Mitu kohtunikku juhivad artiklis tähelepanu sellele, et ilma iga otsust ja selle muutmise põhjusi eraldi vaagimata ei saa tühistamiste protsendist paikapidavaid järeldusi teha. Tabelit vaadates ei tohi unustada ka seda, et arvesse on võetud vaid neid otsuseid, mis edasi kaevati, ja kui liita juba esimeses astmes jõustunud lahendid, on niinimetatud õigete otsuste protsent sootuks teistsugune. Pealegi võib riigikohus omakorda ringkonnakohtu otsuse tühistada.

Ent kes julgeks usaldada oma tsiviilvaidluse kohtunikule, kelle 17-st ringkonnakohtusse jõudnud otsusest on pidama jäänud vaid üks? Kes tahaks olla süüalune või isegi kannatanu kriminaalprotsessis, mida juhtival kohtunikul on ette näidata kõigest üks ringkonnakohtus püsima jäänud otsus kümnest?

Ehkki kohtunikud kehvade näitajatega kolleege arvustada ei taha, jääb nonde pädevuse kohale rippuma suur küsimärk. Tänu kolmeastmelisele õigusemõistmisele saab praak küll suure tõenäosusega parandatud, kuid miks on vaja kehva tööga kohtu ressursse ja usaldusväärsust raisata?

Õnneks on ettevalmistamisel uus kohtute seadus, mis loob võimaluse saata kohtunik sundkorras end täiendama ja kui ta koolitust läbida ei suuda, siis ka ametist vabastada. Iseasi on muidugi see, kui sageli säärast võimalust kasutama hakatakse.