Mida mäletate oma esimesest koolipäevast?

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleval vasakult: Kaspar Taimsoo, Aavo Soopa, Adeele Sepp. All vasakult: Anu Raud, Mait Allas, Kai Kannistu
Üleval vasakult: Kaspar Taimsoo, Aavo Soopa, Adeele Sepp. All vasakult: Anu Raud, Mait Allas, Kai Kannistu Foto: Elmo Riig / Marko Saarm

Täna algava uue kooliaasta eel pöördus Sakala mitme eri elupagasiga inimese poole ja uuris, mida keegi oma esimesest koolipäevast mäletab. Kellele meenus inimmass, kellele armas õpetaja, jalutuskäik, loodus või hoopis Stalini pilt.

Anu Raud
Anu Raud Foto: Elmo Riig

Anu Raud (73), tekstiilikunstnik

Minu koolitee algas 1951. aastal Tallinnas Mooni tänava koolis. See oli mittetäielik keskkool, nagu siis öeldi. Koolimaja oli uus, tore ja armas. Ümbruses asusid lahtised solgikraavid, millest viisid üle väikesed purded. Neist oli mul päris hirm üle minna. Koolimaja juures oli väike mõisapark.

Millegipärast ei läinud ma kooli päris esimesel päeval – võib-olla haiguse pärast –, vaid mõni päev hiljem, kui õppetöö oli juba alanud. Ma natuke kartsin, oli väike hirm ja häbelikkus.

Omal ajal ei olnud kõike saada, nii oli mul kaasas isa vana ja väga suur nahkportfell. Meil oli kaunis range näoga õpetaja, aga kõik laabus hästi. Klassitoas oli neli akent, suur must tahvel ja selle kohal Stalini pilt. Pildi ümber olid pandud rohelised taimed või oksad. 

Mait Allas / Marko Saarm

Mait Allas (18), 

Viljandi noorte volikogu spiiker

Aasta oli siis 2006. Läksin Heimtali põhikooli, mis toona oli Raudna põhikool. Mu ema oli seal juba viis-kuus aastat tööl olnud, olin temaga aeg-ajalt kaasas käinud ning maja oli tuttav ja paljud õpilased ka. Aga eks selline ootusärevus oli ikka sees. 

Esimese klassi õpilased pandi kõige ette istuma. Seejärel kutsuti nad ükshaaval ette ja anti aabits, esimene kooliõpik. See oli väga uhke tunne. Algas uus eluetapp, kuigi siis ju nii ei mõelnud. Mäletan, et kui koju tulime, sõime torti. Ikkagi väike pidupäev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles