Mitte kunagi varem pole töötukassa Viljandi bürool olnud nii palju tööpakkumisi kui praegu. Ligi saja kuulutuse mahutamiseks on lisaks stendidele võetud kasutusele ka seinad.
Pakkumised ei mahu töötukassa seintele ära
«Praegu on olukord selline, et kõik, kes tahavad, leiavad endale Viljandis töö,» kinnitas töötukassa Viljandi osakonna juht Merit Laan. «Kas see just kohe unistuste töö on, aga sobiva ameti leiab küll.»
Lihttööline keskmist palka ei saa
Tööd pakutakse nii kogemuste ja erihariduse nõudega spetsialistidele kui lihttöölistele. Palgad on töötukassa kohaliku juhi sõnul väga erinevad, aga kindlasti on neidki kohti, kus kuutasuks pakutakse rohkem kui 1091 eurot, mis oli statistikaameti andmetel tänavu teises kvartalis Viljandimaa keskmine palk.
«Oma kõhutunde pealt ütlen, et spetsialistile on see täiesti reaalne palga suurus, lihtöölise tasu sinnamaani ei küündi,» sõnas Laan (pildil). Osakonna juht lisas, et töötaja lepib palga kokku tööandjaga ning ametnikud ei näe, millise tasu eest keegi ametisse asub.
Kolmapäeval avaldatud andmed näitavad, et Eesti keskmine palk oli tänavu teises kvartalis 1242 eurot kuus ning sedavõrd kõrge pole keskmine töötasu Eestis kunagi varem olnud. Viljandimaal oli see 1091 eurot ning maakondade arvestuses hoidis Viljandimaa juba harjumuspärast kolmandat kohta Harju- ja Tartumaa järel.
Kolmeksis on palgad üle keskmise
Viljandis 160 inimesele tööd pakkuv aktsiaselts Kolmeks otsib ettevõtte juhi Leho Haldna sõnul inimeste liikumiste tõttu pidevalt uusi töötajaid. «Tööjõu probleem on meil olnud kuus-seitse aastat,» tunnistas ta.
Haldna sõnul on Kolmeksi keskmine palk vähemalt 20 protsenti kõrgem kui maakonna keskmine, aga töötajate tasud on ka väga erinevad. «Kellel on suurem vastutus, see saab ka suuremat palka,» selgitas ta.
Elektrimasinaid tootva Kolmeksi personaliosakond ei loodagi, et neil õnnestuks leida ametisse inimene, kes kohe pakutavat tööd oskaks. «Otsime neid, kes on nõus tööd õppima,» lisas Haldna (pildil).
Merit Laane sõnul on töötukassa Viljandi büroo seinal praegu pisut alla saja kuulutuse, aga tihti otsitakse sama teatega rohkem kui üht inimest. Töötuid on maakonnas samal ajal arvel ligi 900.
Neist ligi 400 on inimesed, kes on osalise töövõimega ehk nad ei saa paljudel vabadel ametikohtadel töötada. Hulk vabu kohti on selliseid, kus on vahetustega töö ja see ei sobi paljudele väikeste laste vanematele ning linnast väljas elavatele inimestele. Nii juhtubki, et hoolimata paljudest pakkumistest ei leia töötud ikkagi endale sobivat kohta.