Raadioteatri hooaeg Ugalas sai punkti

Raadioteatriõhtud said alguse mullu septembris. Siis olid need väikses saalis, hiljem koliti kohvikusse. Mitmel korral oli külaliseks Ugala lavastaja Taago Tubin, kelle lavastatud kuuldemängusid ka kuulata sai. Foto: Elmo Riig / Sakala

Koos raadioteatriga pakkus Ugala septembrist alates kord kuus võimalust nautida nähtamatuid etendusi ja toita kujutlusvõimet ehk osaleda kuuldemängude ühiskuulamises.

Ugala loomingulise juhi Indrek Sammuli sõnul tekkis teatrirahval see idee üle-eelmisel aastal, kui Andres Noormets pakkus «Silmaringi» loengu ajal mängimiseks oma kuuldemänge.

«Kui kuulata kuuldemängu kas kodus või näiteks autoroolis, läheb julgelt 30 protsenti kaduma, sest seda lihtsalt ei kuule,» nentis Sammul. «Teatriruumis on hea tehnikaga võimalik kuulda kõiki helinüansse.»

Kord kuus oli võimalik kohtuda raadioteatri tegijatega, kuulata selle meediumi ajaloo ja arengu ülevaadet ning nautida ühiselt nii värskemat materjali kui helikunsti pärleid ajaloost.

Värsked lood ja ajalugu

Raadioteatri toimetaja Pille-Riin Purje sõnutsi on kuuldemänge proovitud väljaspool raadiomaja esitada mõnel korral varemgi. «Ühiskuulamisi on korraldatud näiteks Von Krahli ja Rakvere teatris, kuid hooaega läbiva sarjana on ettevõtmine Ugalas esmakordne,» täpsustas ta.

Purje jutu järgi oli esialgu plaanis panna põhirõhk uuslavastustele. Septembris toimuski raadioteatri esietendus kõigepealt Ugalas ja alles seejärel raadios. Siis kõlas Jim Ashilevi kirjutatud ja kuuldemängutekstide võistlusel ergustusauhinna pälvinud «Minakassett». Lugu oli põnev selles mõttes, et nii autor, lavastaja Andres Noormets kui enamik osatäitjaid on otse või kaude Viljandiga seotud.

Samuti jõudis Ugala raadioteatrisse Andres Noormetsa kuuldemäng «Vaikus ja karjed», mis pälvis Euroopa parima kuuldemängu auhinna.

Repertuaaris leidus ka vanemaid kuuldemänge raadioteatri rikkast arhiivist. Näiteks viimane raadioteatri õhtu esmaspäeval oli nostalgiahõnguline, sest kuulata sai Friedrich Dürrenmatti kirjutatud lugu «Sügisõhtul», mis oli salvestatud 1960. aastal ja mille peaosades esines legendaarne tandem Voldemar Panso ja Jüri Järvet.

Purje hinnangul pakkus ühiskuulamine publikule kindlasti sootuks teise kogemuse, kui oleks saanud üksi kodus. «Teatris kõlab kuuldemäng teise intensiivsusega ja avardab kujutluspilti. Samuti oli inimestel võimalik kas näitlejatelt või lavastajatelt küsida, mis neid huvitas — tavalise teatrietenduse puhul seda võimalust enamasti pole,» rääkis Purje.

Raadioteatri kuulajatega käisid kohtumas näitlejad, lavastajad ja raadioteatri töötajad. Kord oli kohal Ülle Kaljuste, kes pälvis 2008. aastal raadioteatri parima näitleja auhinna Salme Reegi rolli eest Andrus Kiviräha kuuldemängus «Üks udune päev».

Samuti kohtuti Jussi Kylätasku kuuldemängus «Ahi» kaasa teinud Arvo Kukumäega, Tõnu Ojaga, kes mängis Martin Alguse kirjutatud «Laviinis», ja Indrek Sammuliga, kes osales Jaan Kruusvalli loos «Hääled».

Kuuldemäng valmis kui film

Enda lavastatud kuuldemänge tutvustas Ugala lavastaja Taago Tubin. Ettemängimisele tulid tema «Ahi» ja «Puhastus», mille lindistuseks oli näiteseltskond stuudiost välja läinud ja otsinud võimalikult autentset keskkonda. Tubin kirjeldas, kuidas näitlejad «Ahju» salvestamisel viskusidki keset hoovi selili ja vaatlesid tähti, nagu loos ette oli nähtud.

Viieosaline kuuldemäng «Puhastus» valmis raadioteatri 83. aastapäevaks Sofi Oksaneni samanimelise näidendi ja romaani põhjal. See salvestati Läänemaal ja kogu tööprotsess sarnanes lavastaja sõnutsi filmi tegemisega.

Selles loos oli palju kõnekaid detaile, mis olid salvestuspaigas olemas ja hakkasid kaasa mängima, näiteks keldriluuk, mille ümber toimub oluline tegevus. «Meil oli vaja lindistada kärbse sumisemist,» meenutas Tubin. «Püüdsime helirežissöör Külli Tüliga teda tükk aega, kuid lõpuks saime vajaliku hääle kätte.»

Seda, kas raadioteatriõhtud sügisel Ugalas jätkuvad, ei osanud Pille-Riin Purje praegu kindlalt öelda.

Kuuldemänge ja järjejutte saab järelkuulata raadioteatri kodulehelt raadioteater.err.ee.