Juulikuu tõi Viljandimaal abiellumiste laine

Foto: www.freepik.com

Viimase üheksa aasta jooksul pole mitte kordagi registreeritud Viljandis ühes kuus nii palju abielusid kui tänavu juulis. Kogu Eestis on esimese poolaasta abiellumiste koguarv samuti kasvanud, kuid buumiaegse tasemeni veel ei küündi. 

Juulikuise pulmaralli põhjusteks peetakse nõndanimetatud maagilisi kuupäevi, tunnetuslikult kindlat majanduslikku olukorda ja beebibuumi põlvkonna pereloomise ikka jõudmist.

Maagilised kuupäevad

2007. aastal, kui hinnad ja palgad meeletu kiirusega kasvasid, registreeriti juulikuus 54 abielu. 2007. aasta esimese kuue kuuga sõudsid abieluranda 123 uut paari. Tänavu on kuue kuuga Viljandi rahvastiku toimingute talituses abielu registreerinud 88 paari ja peaaegu pooled neist tegid seda juulis. Kesksuvine juulikuu on pulmade pidamiseks alati populaarne olnud, kuid tänavused 39 registreerimist on majandusbuumijärgse aja rekord.

Viljandi rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamm peab juulikuu populaarsuse üheks põhjuseks nõndanimetatud maagilisi kuupäevi nagu näiteks 17.07.2017 ja 21.07.2017. «Käesoleva aasta juulikuus oli hulgaliselt selliseid kuupäevi, mis abiellujate arvates olid ilusad,» arvas Tamm.

Viimatine kuu rekord pärineb 2007. aasta juulist, kui ilusaid pulmadaatumeid oli võib-olla veelgi lihtsam leida. Statistikaameti vanemanalüütiku Alis Tammuri sõnul võib maagiline kuupäev tõsta ühe kuu menukust, kuid pikemat perioodi vaadates see vaevalt kedagi kooselu seadustama innustab. «Juuli on alati abiellumiseks populaarne olnud, kuid vaevalt ilus kuupäev kedagi otseselt abielluma paneb.»

Vaadates andmeid kogu Eesti kohta, siis selgub tõsiasi, et abiellumisi on selle aasta esimese kuue kuu jooksul olnud rohkem kui eelneva üheksa aasta samal perioodil. Erandiks on 2015. aasta esimesed kaks kvartalit, mil registreeriti kokku 3632 abielu. Tänavu on uusi paare juurde tulnud umbes 200 võrra vähem. 2007. aasta buumi tippaja tulemus, poole aastaga üle 3800 sõlmitud abielu, on siiski veel suhteliselt kaugel.

Kindlustunne innustab

Majandusekspert Erik Terk arvab, et üheks abiellumiste kasvu põhjuseks võib pidada majanduslikku kindlustunnet. «Viimasel ajal pole väga palju sellist infot läbi jooksnud, et kuskil majanduslikult mingi pauk peaks tulema. Eks see võib üheks põhjuseks olla, et inimesed tunnevad end piisavalt kindlalt,» ütles ta.

Europaromeetri uuringute kohaselt on Euroopa Liidu inimeste majanduslik kindlustunne järjest paranenud ning peagi jõudmas kriisieelsele tasemele. Selle järgi peavad üle poolte eestlastest majanduslikku olukorda heaks.

Siiski ei pea Terk majanduslikku poolt ainsaks abiellumiste kasvu põhjuseks ja tunnistab paljude tegurite koosmõju. «Kindlasti mängib oma osa abiellumiste statistikat vaadates ka demograafiline olukord,» täpsustas Terk.

Statistikaameti juunis avaldatud andmed abiellujate vanuse kohta näitavad, et kõige suurem osa neist oli 2016. aastal vanuses 25–34. Rahvastikupüramiidi vaadates leiab, et 1980. aastatel ja eriti laulva revolutsiooni ajal sündis lapsi rohkem kui varem ja võib oletada, et nüüd on käes nende pereloomise aeg.

Ka statistikaameti vanem­analüütiku Alis Tammuri sõnul mängib abiellumiste arvu puhul rolli eelkõige kaks tegurit. «Üks on majanduslik kindlus ja teine see, kui palju inimesi on pereloomise eas,» ütles ta ja kinnitas, et 1980. aastatel sündinud on jõudnud abiellumisikka.

Majandusbuumi tippajal oli abiellumiste kõrval palju lahutusi. 2008. aastal enam nii julgelt paarisuhet ametlikuks ei tehtud, kuid lahutuste arv sel aastal niivõrd ei vähenenud. «Siinkohal ei saa seda siduda majanduskrahhiga, sest lahutamine on keeruline protsess ja nõuab lisakulutusi. Pigem on see nii seetõttu, et kõige rohkem abielusid lahutatakse esimese viie aasta jooksul. Kui mõnel aastal on varasemaga võrreldes rohkem abielusid sõlmitud, siis on vastavalt aastate möödudes ka rohkem lahutatud,» rääkis vanemanalüütik.

Viimastel aastatel lahutuste kasvu märgata ei ole. Pärast buumi on lahutuste hulk Eestis püsinud väikeste kõikumistega 1700–1900 kandis. 2007. aastal seevastu otsustas kooselu lõpetada peaaegu 2300 paari.

Sirje Tamme sõnul pole inimeste suhtumine abiellumisse väga palju muutunud. «Inimesed abielluvad siis, kui tunnevad, et on õige aeg. Kindlasti ei abielluta ega lahutata varasemast kergekäelisemalt, pigem vastupidi,» ütles Tamm ja möönis, et peret looma hakatakse järjest hiljem.

Viljandi ühe tuntuma ja suurema kogemusega pulmaisa Aarne Pärna sõnul abielluvad ja korraldavad pulmapidusid eelkõige paarid, kellest vähemalt üks töötab välismaal. Kui varem pakkus pulmaisa täisteenust koos fotograafi, bändi ja peokohaga, siis viimasel ajal on ta pidanud sellest loobuma. «Nüüd organiseerivad paljud paarid need endale ise,» ütles Pärna ja lisas, et nüüdsel ajal on moes küünipulmad.