Oh kooliaeg, oh kooliaeg...

Foto: ANNA MARIE PRIKS

Iga lapsevanema püha kohus on vastutada selle eest, et järglasest sirguks igati väärikas ilmakodanik. Elu õiel olgu kõht täis, riided seljas, moraalikompass kalibreeritud ja kõrged sihid silme ees. Suvi on aga aeg, mil ohjad karmimagi kasvataja peos lõdvaks vajuvad, ning uue kooliaasta eel on sahmimist üksjagu.

Tihtilugu saadetakse võsuke suveks maale vanavanemate juurde või kui seda võimalust pole, siis mõnda tervist ja vaimu turgutavasse laagrisse. Või keeleõppele Norrasse. Või vanema õe juurde Austraaliasse. No vahet pole. Saab vähemalt korra aastas elamises suurpuhastuse ära teha ja võib-olla ilma padjanurka närimata suurte inimeste asja ajada. Kui üldse on enam meeles see kunst...

Ja kuigi memmel, taadil ja rühmajuhtidel on silmad peas, leiavad lapsed võimaluse oma lollused ära teha. Kui agaramad noored õhkavad külmikust välja ununenud süldi kombel autosse lohisedes oma elu esimese armastuse järele, siis teised on lasknud sõbrantsidel soengust hekikääridega üle käia või lihtsalt päikese käes ära kõrbenud. Kui aga mõni poisslaps on juhtunud häälemurde läbima, võib tahavaatepeeglit kasutamata jääda mulje, et bussipeatusest on tagaistmele potsatanud suvaline onu Heino.