Meie ja teie sipelgapesa

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi tänavakinos filmi «Sipelgapesa» näitamise ajal sadas nii kõvasti vihma, et laululavaesine plats lausa lainetas. Tormine tuul oleks kinolina peaaegu ümber lükanud, kuid tänu kiirele tegutsemisele õnnestus see ära hoida. Tänavakino viimase filmina on täna õhtul Kaevumäel plaanis näidata Rainer Sarneti «Novembrit».
Viljandi tänavakinos filmi «Sipelgapesa» näitamise ajal sadas nii kõvasti vihma, et laululavaesine plats lausa lainetas. Tormine tuul oleks kinolina peaaegu ümber lükanud, kuid tänu kiirele tegutsemisele õnnestus see ära hoida. Tänavakino viimase filmina on täna õhtul Kaevumäel plaanis näidata Rainer Sarneti «Novembrit». Foto: Elmo Riig

Kolmapäeval Viljandi kunstifestivali QQ tänavakinos näidatud film «Sipelgapesa» avas Tallinna Lasnamäe garaažide kireva varjumaailma.

2015. aastal valminud minimalistliku heli- ja pildikeelega pajatus vene keelt kõnelevate meeste lihtsast elust viis vaataja mikroühiskonda, mis laulukaare alt vaadatuna mõjus veidi grotesksena.

Algul Leola garaažide vahel linastuma pidanud film otsustati vihma tõttu üle viia lauluväljakule. Ehk oleks see endale omases keskkonnas olnud veidi lihtsamini söödav. Samas ei saa öelda, et kinolina laulupidude toimumise paika tõstmine oleks filmielamust pärssinud. Pigem võimendas see «meie Eesti» ja «nende Eesti» vahelist vaakumit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles