:format(webp)/nginx/o/2017/08/22/7018791t1h3c8e.jpg)
Järgmisel suvel saavad Viljandi maakonnas kehtivate avalike bussivedude teenindamise lepingute ajad ümber ning maavalitsus otsib uut vedajat, kuid hanke tingimused bussijuhtide filmimise ja automaatkäigukasti osas ärgitasid aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kohtuteed käima.
Juulis kirjutas Sakala sellest, et Atko Bussiliinid esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaide, sest polnud rahul Viljandi maakonna avaliku bussiveo riigihanke tingimustega. Need puudutasid bussis olevaid turvakaameraid, toetussumma vähendamist bussijäneste tõttu ja automaatkäigukasti nõuet. Vaidlustuskomisjon jättis Atko vaide rahuldamata, mistõttu bussifirma pöördus kohtusse.
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liikme Ulvi Reimetsa sõnul käis vaidlus kolme riigihanke tingimuse üle. Esimene neist puudutas bussijuhi jäämist turvakaamera vaatevälja, teine aga aspekti, et iga kord, kui bussist leitakse sõiduõiguseta inimene, siis on riigil õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat. Kolmas nõue, mille üle sisuliselt vaieldi, puudutas tingimust, mille kohaselt peab linna lähiümbrust teenindavatel bussidel olema automaatkäigukast.
«Vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse ühes osas, mille kohaselt võetakse vedajalt sõiduõiguseta isiku avastamisel toetussummast sada eurot maha,» selgitas Reimets. «Ülejäänud kahe nõude osas vaidlustuskomisjon nõustus hanke põhjendustega,» lisas ta.
Reimetsa sõnul teeb vaidlustuskomisjon otsuse hanke põhjendustest lähtudes, ning riigi tugiteenuste keskus, kes hanget korraldab, suutis määratud tingimused ära põhjendada. Tema sõnul on turvakaamera bussides pigem bussijuhtide hüvanguks ja seisab nende õiguste eest, kui on juhtunud mõni intsident.
Atko Bussiliinide hinnangul piisab konfliktsituatsioonide jäädvustamiseks ja turvalisuse tagamiseks ülejäänud bussis olevatest kaameratest. Firma on seisukohal, et puudub mõistlik põhjendus bussijuhi täielikuks jälgimiseks ja privaatsuse riivamiseks.
Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul polnud turvakaamera punkti all mõeldud bussijuhi jälgimiseks eraldi kaamerat. Kase jutu kohaselt jääb turvakaamera punkt hankesse sisse, kuid selle sõnastust tuleb dokumentatsioonis täpsustada.
Tema sõnul tekkis vaidlus avaliku ja eraruumi mõiste üle: buss on küll avalik, kuid ühtlasi on see ka bussijuhi era- ja tööruum. «Lähtusime dokumentatsioonis andmekaitseinspektsiooni materjalist, et inimese privaatsust ei tohi rikkuda, ja eeldasimegi, et need kaamerad pannakse niimoodi üles.»
Andmekaitseinspektsiooni esindaja kriitika tõttu bussijuhi filmimise kohta tegi kohtunik ettepaneku muuta sõnastust ja probleem omaks võtta. «Kui vaidleja ütleb, et tema ei saa aru, mida tähendab bussijuhi filmimine turvakaameraga, siis mis seal ikka vaielda – paneme täpsemalt kirja,» selgitas Kase.
Viljandi maavalitsus võttis 9. augustil toimunud kohtuistungil kaebuse bussijuhi kaamera vaatevälja jäämise suhtes õigeks, mistõttu kohus rahuldas kaebuse.
«Eks kõigil ole sellest palju õppida, ühtlasi võiks andmekaitseinspektsioon internetti pandud dokumentatsiooni täiustada,» nentis Kase. Tema sõnul on määratletud nii töökohal kui avalikus ruumis filmimine, kuid sinna vahele jääb ka nii-öelda hall ala, mida pole selgitatud. «Meile pole tähtis vaielda, vaid oluline on, et hange edasi läheks.»
Vaidluse keskmesse sattunud nõude, et linna lähiümbruses sõitvates bussides peab olema automaatkäigukast, lükkasid tagasi nii vaidlustuskomisjon kui kohus. «Hankija on ette näinud, et linna lähiümbruses peab bussidel olema automaatkäigukast, aga mingil põhjusel see Atko Bussiliinidele ei meeldinud,» selgitas Reimets. «Olgugi, et Atko ei vaielnud vastu, et nende bussid sõidavad ka praegu Viljandi linna lähiümbruses automaatkäigukastiga,» nentis ta.
Kohus leidis, et linna lähiümbrust teenindavatele bussidele automaatkäigukasti nõuet sätestades pole hanke eest vastutaja eksinud riigihangete seaduse vastu ning kaebus jäi rahuldamata. Kohtu põhjendustest lähtudes tagab automaatkäigukast mugavama ja ohutuma teenuse, sest bussijuhil pole vaja sõidu ajal tähelepanu koondada käikude vahetamisele ning seega on ka sõit sujuvam. Selle väitega bussifirma istungil nõustus.
Käesolev otsus jõustub kümne päeva jooksul, juhul kui pooled ei kaeba seda edasi Tallinna ringkonnakohtusse. Ühtlasi peatas kohus hankemenetluse kohtuotsuse jõustumiseni. Eeldatavasti on uus pakkumiste tähtaeg 12. september.
Kuna kohtuotsus pole tänaseks veel jõustunud, ei soostunud Atko Bussiliinide esindaja antud teemal kommentaare jagama.
Kohus otsustas mõista riigi tugiteenuste keskuselt aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kasuks välja viimase kantud menetluskulud summas 1570 eurot ja 23 senti. Muus osas jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
Maakonnas kehtivate bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingud lõpevad järgmise aasta juuni lõpus. Riigihanke võitja selgitatakse välja hindamiskriteeriumite järgi, millest suurima osakaaluga on parima hinna ja kvaliteedi suhe. Olulist rolli mängivad ka busside vanus, konditsioneeri või kliimaseadme olemasolu, talverehvide kasutamine ning alkolukk.
Leping sõlmitakse hanke võitjaga ligi kaheksaks aastaks ning lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 11 588 130 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7125107t1h6f90.jpg)