/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/04/19/561442t1hbfdb.jpg)
Nädalataguse kõrghetkega võrreldes on Soomaa veetase üsna pea meetri jagu madalamal, kuid endiselt jagub võimalusi üleujutatud aladel kanuuga ringi sõita.
Soomaa tulvavetel jagub veel jaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna peaspetsialist Ene Randpuu ütles, et Halliste jõe Riisa vaatlusposti järgi oli enne tulvavett madalaim veetase märtsi algul ehk 75 sentimeetrit üle nullpunkti.
Veetaseme maksimum
Kuu ajaga muutus olukord tundmatuseni. Ene Randpuu andmeil saavutas veetase 12. aprillil maksimumi: 482 sentimeetrit üle nullpunkti. Nii jäi see vaid 11 sentimeetri võrra alla mullusele tipphetkele 6. ja 7. aprillil.
Pärast eelmise nädala kõrgseisu hakkas vesi järele andma ning eile hommikul kell kaheksa mõõdeti 401 sentimeetrit üle Riisa vaatlusposti nullpunkti. Neli tundi hiljem oli vesi alanenud veel viie sentimeetri võrra.
Riigimetsa majandamise keskuse loodushoiuosakonna külastusjuht Rait Parts ütles, et täpseid kokkuvõtteid suurveeturistidest on praegu vara teha, kuid esialgu näib olevat ületatud mullune külastuste arv.
«Esimesed huvilised tulid Soomaale suurvett otsima juba märtsi keskpaigas, kui veekogud olid kinni ning hanged kõrgusid majade juures akendeni,» rääkis ta. «Eelmise nädala lõpu kolme päevaga käis Soomaa külastuskeskuses juba ligikaudu 600 huvilist, mida on paarikümne võrra enam eelmise aasta üleujutuse kõige külalisterohkemast nädalavahetusest.»
Parts nentis, et mitte kõik suurveehuvilised ei astu läbi külastuskeskusest ja nõnda oli inimesi uudistamas tegelikult rohkemgi.
«Raske arvata, kas külastajate tippaeg jäigi eelmise nädala lõppu või tuleb ees ootaval nädalavahetusel veel rohkem inimesi,» lausus ta. «Tavapäraselt käib nädala sees vähem uudistajaid.»
Tuginedes loodusgiid Algis Martsoo prognoosile, ennustab külastusjuht kanuu- ja paadimatkajatele avastamisrõõmu aprilli lõpuni. Veemõõtmise andmetest lähtudes ujutab suurvesi luhtasid ja teid üle, kui veetase ületab nimetatud nullpunkti järgi 180 sentimeetrit.
«Kahe viimase aasta väga kõrge suurvesi pole Soomaal tavaline,» viitas Parts võimalusele, et järgmisel aastal jääb ehk nii võimas uputus nägemata.
Tähelepanu ohutusele
Mullust ja tänavust suurvett kõrvutades lausus Rait Parts, et sedapuhku on veetaseme langus olnud aeglasem. «Esmalt sulas lumi päikesele avatud kohtades ja kui ilm lõpuks soojenes, tuli lisavett varjulistest paikadest,» sõnas ta.
Kanuu- või paadiõnnetusi, mille puhul tulnuks päästeametit appi kutsuda, pole tänavu juhtunud.
«Väiksemaid äpardusi on siiski olnud,» nentis Parts. «Ühel juhul said ka lapsed külma supluse osaliseks, sest vanemad hindasid oma võimeid üle ja kanuu läks ümber.»
Külastusjuhi hinnangul näib suurveehuviliste ohutusteadlikkus olevat üldiselt kasvanud. Täpsemat infot üleujutusaegse ohutuse kohta leiab Soomaa rahvuspargi erilehelt http://suurvesi.soomaa.ee.