/nginx/o/2011/04/19/561364t1h1dd1.jpg)
Esmaspäeva õhtupoolikul Tartu lennuväljal maandunud lennukiga toodi Inglismaalt Eestisse ligi 207 kilogrammi angerjamaime, millest üle 80 protsendi lasti limnoloogiakeskuse juures Võrtsjärve.
Angerjamaimud lendasid Inglismaalt Tartusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mittetulundusühingu Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuhi ja Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee sõnul tähendab angerjamaimude toomine kaluritele kuue-seitsme aasta pärast püügijärelkasvu.
«Angerjavarude täiendamiseks koostasime aasta algul riigihanke ja võtsime kolm pakkumist. Maimude ostmiseks kulus 2,1 miljonit Eesti krooni ehk 134 150 eurot,» selgitas Kaljuvee.
Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur, kes on ka Võrtsjärve sihtasutuse juhatuse liige, tunneb kodukandi järve tuleviku pärast muret ja tuli vaatama, kas väikesed maimud ikka kohale jõuavad. «Loodame, et need angerjad kasvavad kenasti üles ja jõuavad rahva toidulauale,» lausus ta.
Tartu ülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt rääkis, et klaasangerja maimude Võrtsjärve asustamine algas juba viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel.
«Tänavu otsustati minna tagasi algul kasutatud asustamisvormi juurde: kalamaime ei toodud kalakasvandusse, et neid seal kolm kuni viis kuud hoida, vaid lasti kohe järve,» selgitas Ain Järvalt. Ta lisas, et niisugune talitusviis ei ole majanduslikult eriti efektiivne, küll aga on see looduslikum.
Limnoloogiakeskuse juht rääkis, et kui varem tegeles angerjamaimude Eestisse toomisega keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond, siis tänavu oli selle eestvedajaks mittetulundusühing Võrtsjärve Kalanduspiirkond, kes esindab suurt osa järve kalurkonnast.
«Teadlased on Võrtsjärve kaluritega aastaid koostööd teinud ja enamasti ühisele arvamusele jõudnud,» lisas Järvalt.