Pika ajalooga aiapoel nõuannetest puudu ei tule

Viljandi vanima aiapoe müüja Mare Purju jutu järgi on varsti aeg hakata viljapuid pritsima. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Turu lähistel asub Viljandi vanim aiapood, mis on tegutsenud ühes kohas üle poole sajandi.

Seal leidub kõike aiapidamiseks vajalikku, aga jagatakse ka väärtuslikke nõuandeid — selle eest kannab hoolt kolm atsakat müüjat.

Nõkse näriliste tõrjeks

26 aastat nimetatud kaupluses töötanud Mare Purju jutu järgi on just nüüd, mil lumi on sulanud ja talvekahjustused selgunud, õige aeg aias ringi vaadata ja mõni hädavajalik töö ette võtta. Ta nendib, et tänavune rohke lume ja külmaga talv on teinud mitmel pool kahju ning taimedele pole halastanud ka metsloomad ja närilised.

Oma aias nähtu põhjal kinnitab Mare Purju, et kõikvõimalikel kahjuritel ja närilistel oli sel talvel sula pinnase ning paksu lume tõttu lust ja lillepidu. Nad said vabalt tegutseda ja kahju teha. Kirjeldades vesirottide toiminguid, ütleb müüja, et lillepeenrad on käike täis ja osa lillesibulaid on nahka pandud.

«Praegu on õige aeg sokutada maapinnal olevatesse aukudesse vahaplokkides olevat ilmastikukindlat närilisemürki,» räägib ta. Tõrjevahendeid pakutakse Purju sõnutsi ka aedades lustivate muttide vastu.

Abiks on pookevaha või haavapalsam

Samuti soovitab Mare Purju üle vaadata viljapuuaiad ning asuda kahjustusi kõrvaldama. «Praegu tasub teha hoolduslõikust ja kujundada võra. Jäneste ja kitsede näritud koort saab parandada pookevaha või haavapalsamiga.»

Müüja manitseb lõikama murdunud oksi tüve lähedalt ja vahatama lõikekohti, vastasel korral võivad haigusetekitajad sisse tungida ning mahl välja pääseda.

Tänavu valmistas muret seegi, et paljud marjapõõsad ja vaarikavarred on raske lume all murdunud. Kui mõne annab Purju arvates üles siduda, siis teised tuleb maapinnani ära lõigata.

Paras aeg on korda seada ka kasvuhooned. «Katkised klaasruudud tuleb asendada, kile parandada ning desinfitseerida kasvumajad lubatud kemikaalide või rohelise seebiga,» räägib asjatundja.

«Käes on aeg külvata kasvuhoonesse esimesed redised, salat ja till — neid pakuvad aianduskauplused suures valikus,» lisab ta.

Aprilli keskpaiku võib Mare Purju soovitust mööda tuua keldrist tuppa ja panna eelidanema ka varase kartuli. Sedagi ütleb ta müügil olevat mitut uut sorti.  

Ees ootab pritsimine

Viljapuude pritsimist tuleb Mare Purju arvates alustada siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle viie soojakraadi. Õuna- ja pirnipuudel võiksid lehepungad olla juba paisunud ja hõbejad, kuid veel puhkemata.

Haiguste tõrjeks sobivad tema jutu järgi mitmesugused preparaadid. Harilikult piisab kolmest pritsimiskorrast. Esimesel korral tuleb peale harude töödelda ka tüve ja võra laiuselt puualust pinda. Selle tõrje eesmärk on hävitada haigusetekitajate talvitunud järgud ning samblad ja samblikud. Kogused olevat tavaliselt pakendile märgitud, aga igal juhul peaks vesilahust kasutama nii ohtralt, et puud tilguksid.

Teine pritsimine tuleks teha nädal või poolteist enne õitsemist, tavaliselt mai keskel, kui õienupud on üksteisest eraldunud ja värvunud. Sel korral tõrjutakse õuna- ja pirnipuu kärntõbe, puuviljamädanikku ja ümarlaiksust, kahjuritest õunapuu-õielõikajat, harilikku külmavaksikut, õunapuu-lehekirpu, lehetäisid, viljapuu-võrgendikoid, pirnipuu-pahksääske ja pirnipuu-pahklesta.

Kui õunapuudel on õiepungi vähe, õitsemiseelne periood püsib pikalt jahe ning prognoositakse õunapuu-õielõikajate rohkust, on õigem pritsida enne õienuppude eraldumist. Õielõikajate arvukust saab kontrollida, raputades kahjureid varahommikul, kui temperatuur on alla pluss 10 kraadi, puude alla laotatud linale.

Teise ja järgmise töötlemise korral tuleb vedelik hästi udustada, kasutades kõrgsurvet ja väikese avaga pihusteid.

Kolmandat korda pritsitakse seemneviljalisi kohe pärast õitsemist, kui kroonlehed on varisenud. Teise ja kolmanda töötluse vahe peaks olema kolm-neli nädalat. See tõrje on mõeldud õuna- ja pirnipuu kärntõve, õunamähkuri ja õunakoi hävitamiseks ning puuviljamädaniku, ümarlaiksuse, õunapuu-võrgendikoi, lehekirpude, lehetäide, õunavaablase, viljapuu-võrgendilesta, pirnivaablase ja pirnipuu-võrgendivaablase vastu.

Kärntõvele vastuvõtlikumaid sorte võib pritsida juuli algul neljandatki korda. Seevastu noortes aedades, kus haigusi ja kahjureid on vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest töötlemisest.

Marjapõõsaid pritsitakse vähem

Ploomi- ja maguskirsipuudel võetakse esimene pritsimine enamasti ette enne pungade puhkemist, lehepungade rohelise koonuse faasis. Teine kahjuritõrje tehakse enne õitsemist, kui õienupud on eraldunud, ja kolmas kohe pärast õitsemist, kuid enne viimaste kroonlehtede varisemist.

Marjapõõsaid pritsitakse tunduvalt vähem kui õunapuid: pungade puhkemise ajast õitsemiseni. Hiljem sobivad tõrjeks üksnes looduslikud preparaadid.

Karusmarja jahukaste vastu on väga hea tuhk. Varahommikuti, kui põõsas on niiske, tasub see tuhaga üle soputada. Kaltsiumisisalduse tõttu sobib tuhk ka väetiseks ja mulla reaktsiooni parandajaks.

Mare Purju rõhutab, kui tähtis on valida kahjuritõrjeks sobiv ilm ja aeg. Ei tohi olla tuult, mis mürki laiali kannab, ega päikest. Pritsida on vaja hommikul vara või õhtul hilja, vastasel korral võivad hävida kasulikud putukad, näiteks mesilased.

POOD
Kauplus Aed on ühe ja sama koha peal olnud 1950. aastatest peale.
• Algul kuulus see aianduse peavalitsuse, siis aiandusministeeriumi ning aiandus- ja kaubanduskontori alluvusse ning hiljem tegutses aktsiaseltsina Markler.
• Viimased 11 aastat on Aed olnud aktsiaseltsi Seemi osa. Selle kaupluseketi poed asuvad Viljandis, Paides ja Tallinnas.
• Kauplus tegeleb aiandustarvete, aiatööriistade, seemnete ning mesindustarvete ja -saaduste müügiga.
Allikas: Mare Purju