Mesinik: tasakaal põllupidajate ja mesinike vahel sarnaneb tasakaaluga hundi ja kitsetalle vahel

, mesindusveteran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antu Rohtla
Antu Rohtla Foto: Elmo Riig

(Artikkel on ajendatud 11. augusti Sakala arvamusküljel ilmunud maaeluministeeriumi blogipostitusest «Taimekaitse ja mesinduse vahel saab olla tasakaal» ning 11. augusti Maa Elu artiklist «Taimekaitsest ja mesindusest».)

HINDAN VÄGA toimetuse püüet sobitada rahu mesinike ja põllusaadusi tootvate ettevõtjate vahel. Paraku   lähenetakse asjale liiga ühekülgselt – nägemata probleemi taustsüsteemi ehk keskkonda kui tervikut.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et pestitsiidid avaldavad mesilastele kahesugust mõju. Esiteks otsest, mis johtub sellest, kui töödeldakse mesilaste lendluse ajal lähedal asuvaid põlde või aedu, kus leidub õitsvaid taimi (ka umbrohte). Teiseks kaudset, kui pestitsiidid või nende jäägid satuvad väikeste (mitteletaalsete) kogustena mesilaste organismi või tuuakse saastatud nektari või õietolmuga tarru.

Seni avaldatud artiklites on käsitletud peamiselt otseseid mürgistusi, mille puhul näeme taru ees ja põhjal hulgaliselt surnud, väljasirutatud suistega, või uimaseid ja tuigerdavaid mesilasi. Kui ilmneb kirjeldatud mesilasperede kahjustus, on võimalik koos taimekaitse- ja veterinaartöötajatega kahju suurust hinnata ning alustada süüdlaselt (kui ta leitakse) menetlust kahju sissenõudmiseks.

Kaudne kahju avaldub peamiselt nooremas arengujärgus (kolme kuni kuue päeva vanuse) haudme hukkumisena suve teises pooles. Vaatlused on näidanud, et suve lõpu poole augustis, kui mesilased hakkavad oma järglaste üleskasvatamiseks kasutama suve esimeses pooles kogutud õietolmu (suira), võib nooremast haudmest hävida 50–75 protsenti. See on just see põlvkond, kes peaks minema talvituma ja edasi kandma pere järjepidevust.

KOOSTÖÖS EESTI maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusega võeti Viljandimaa paarist mesilast kärjeproovid, millest määrati Sakus põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumis pestitsiidijääkide sisaldus. Ühest proovist, mis oli võetud samal suvel ülesehitatud kärgede vahast, pestitsiidijääke ei leitud. Teises proovis, mis oli võetud kaks aastat kasutusel olnud kärgede vahast, tuvastati taufluvinaati 0,144 milligrammi kilogrammi kohta. Taufluvinaat on taimekaitsevahendi Mavric 2F toimeaine, mida kasutatakse kapsa ja teiste köögiviljade, rapsi ning puuvilja- ja marjakultuuride kahjurite tõrjumiseks.

Tebukonasooli jääke leiti kahe aasta vanuste kärgede vahas 0,015 milligrammi kilogrammi kohta. Käesoleval ajal kasutatakse tebukonasooli sisaldavaid fungitsiide Mystic, Orius 250 EW ja Riza 250 EW teraviljade ning  ristõieliste haiguste tõrjumiseks.

Eriti suur risk suira saastumiseks on talirapsi puhul. Talirapsi valgemädaniku tõrjeks soovitatakse kasutada Orius 250 EW ja pritsida põldu õitsemise algusest kuni esimeste õielehtede langemiseni.

Üllatavalt suur oli kahe aasta vanuste kärgede vahas glüfosaatide sisaldus: 130 milligrammi kilogrammi kohta. Glüfosaati sisaldavatest herbitsiididest on enim tuntud Round­up, mis on põllumajanduses umbrohtude tõrjeks kõige laialdasemalt kasutatav herbitsiid. Glüfosaadi jäägid püsivad mullas aastaid ning võivad sattuda ka veekogudesse ja põhjavette. Roundupi toodab keemiakontsern Monsanto.

Sõltuvalt õhutemperatuurist ja päikesevalguse intensiivsusest laguneb Roundup eri ilmastikuvööndites erinevalt. Nii kulub Roundupi poolestumiseks Texases aega kolm, Iowas 141, aga Rootsis koguni 1050 ööpäeva. Seega toimub nimetatud taimekaitsevahendi progressiivne ladestumine mullas ja ka taimsetes saadustes.

Väide, et see on herbitsiid ning seetõttu on ta mesilastele (ja ka teistele putukatele) kahjutu, ei vasta tõele. Ühe täiskasvanud mesilase surmamiseks kulub 0,1 milligrammi glüfosaati. Võib arvata, et äsja koorunud mesilase vastne, kelle kaal on täiskasvanud mesilase omast 1000 korda väiksem, on ka 1000 korda tundlikum.

Oma osa perede hääbumises mängib pestitsiidide kasutamise tõttu mesilaste rasvkeha massi vähenemine enne talvitumist ja seega nende eluea lühenemine.

Põllumajandusameti taimekaitse- ja väetiste osakonna juhataja väidab, et mesilaste hukkumise peamine põhjus on mitme kahjuliku teguri mõju kokkulangemine. Olen mesilasi pidanud 68 aastat ja sellest ligi kolmandiku tegelnud mesinduse vallas teadusliku uurimistööga. Kuigi 1992. aastal mesindusalane uurimistöö rahapuudusel lõpetati, on see nii-öelda põlve otsas jätkunud ning see on viinud järelduseni, et kui me jätkame samas vaimus, ei saa tasakaalust põllupidajate ja mesinike vahel juttugi olla. See tasakaal sarnaneb pigem tasakaaluga hundi ja kitsetalle vahel.

Tasakaalu ei saa olla juba sellepärast, et mesinikel ei ole olnud 25 aasta jooksul võimalik uurida pestitsiidide ja muude mõjurite osa mesilasperede hukkumises. Tasakaalu saavutamise esimene samm oleks mesindusega tegeleva osakonna loomine põllumajandusameti juurde, nagu on mitmes tsiviliseeritud Euroopa riigis. Siis oleks enim välistatud ka mesindusele antavate kahjulike või küsitava väärtusega soovituste andmine.

Samuti tuleb hoolega üle vaadata taimekaitsevahendite kasutusjuhendite tõlked. Toon siinkohal vaid ühe näite. Neonikotinoid Biscaya juhendis on öeldud, et preparaadi mõju on pikk ja see mõjub ka nende taimeosade kaudu, mis on kasvanud pärast vahendi kasutamist. Soovitatakse pritsida rapsipõlde kuni neli päeva enne õitsemist. Samas märgitakse, et preparaat mõjub seedeelundite kaudu. Nüüd tuleb puänt: mesilastele ohutu. No tule teivas appi! Kas siis mesilase meepõis ei kuulugi seedeelundite hulka?

SIIN SAI ÄRA toodud ainult murdosa vasturääkivustest, mille tõttu sageli põhjustatakse kahju mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Omaette probleemiks on kujunemas mesilasvaha, sest me ei tea, kust jookseb piir, mil vaha ei kõlba enam kärjepõhja valmistamiseks. Olgu siinkohal märgitud seegi, et mesilasvaha on üks huulepulga koostisosa, milles sisalduvad pestitsiidide jäägid võivad hakata ohustama ka meie daamide tervist.

Hoolimata korduvatest ettepanekutest ei ole leitud raha mesindusvaldkonna uurimistöö täies mahus taastamiseks. See oleks vaja kiiresti leida ja hakata välja töötama metoodikat, mis võimaldaks kärjevahast pestitsiide eemaldada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles