MIS TAST SIIN ikka nii väga pajatada on? No jah: Viljandi suurim linnaosa suurima elanike arvuga... Lõppkokkuvõttes aga siiski lihtlabane magala.
Räägiks õige Männimäest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olekski nagu kõik öeldud. Trobikond inimesi ajab uniselt omi asju. Peamiselt aga magab ega olegi huvitatud, kuidas elu Viljandis tegelikult toimib.
Vanasti öeldi: kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Praegusaja kontekstis oleks küla roll siis linnavalitsusel ning koer on Männimäe oma tuhandete inimestega. Elu on kulgenud enam-vähem põhimõttel «Mina ei sega sind, sina ära sega mind».
Lähemal vaatlusel selgub aga, et «totaalne vaikelu» ei kulge Männimäel teps mitte ainult pooluniselt tuiutades marsruudil kodu–töö–kodu–säng, vaid elu on siin linnaosas nagu mujalgi oma kodus elavatel inimestel: käib töö ja vile koos, jagub nii rõõme kui ka muresid. Sealjuures ei saa siiski salata, et see kodukesksel moel elamine on männimäelase tõesti veidi introvertseks muutnud. Kõik, mis jääb väljapoole korteriseinu, kipub jääma võõraks mureks.
ET KOGU EESTI elab praegu valimiste tähe all – kusjuures need on valimised, mis võivad tuua kohaliku võimu tasemel muudatusi –, on selles tuules pisukese äratuse saanud seltskond inimesi, kes tunnevad väiksemat või suuremat vastutust oma linnaosa käekäigu eest.
Nimelt tuli hiljuti kokku kümmekond Männimäe tee ja Riia maantee korteriühistute esimeest, et vahetada mõtteid ja tähelepanekuid nii Männimäe teega piirneva ala kui ka kogu asumi seisukorra kohta. Meie soov oli kasutada ära valimiseelne ajajärk, mil kõik poliitilised võimule pürgivad jõud on kibedasti ametis linlaste tarbeks heade ja veel paremate lubaduste väljatöötamisega. Ning meie lootus on muidugi, et ehk mahub ilusa tuleviku kujundamise plaanidesse ka linna kõige suurem asum oma muredega.
MIS SIIS MEIE nõupidamisel arutusel oli?
Suurtest teemadest oli esimene Männimäe tee ribapark. Umbes kümme aastat tagasi võttis linnavalitsus ise selle plaani päevakorda. Räägiti ilusast pargist, väiksemat sorti ühendusteest Reinu tee ja Puidu tänava vahel, kenast looklevast pargiteest ning olemasoleva kõnnitee kohandamisest kergliiklusteeks. Lisaks kavandati siia-sinna mängu- ja puhkenurgakesi.
Kena keik! Eriti tore oli, et arutellu kaasati Männimäe tee äärsed korteriühistud. Valmisid isegi «ilujoonised» ja detailplaneering.
Vahepealsetel aastatel on kaunis kava vajunud üsna sügavale bürokraatia sahtlitesse või lausa kalevi alla. Hetketi on see küll jälle päevavalgele ilmunud, eriti Järveotsa-poolse osaga seoses. Viimane kuuldus on isegi selline, et Männimäe šossee tulekski täies mahus välja ehitada. See on aga loodetavasti ainult kuulujutt.
JUTT LÄHEB pikale. Meie kui «kohalike ekspertide» arvamuse lühikokkuvõte sel teemal on järgmine.
Esiteks: park tuleb rajada. Männimäe elanikud vajavad seda kas või ainuüksi tervistava ja esteetilise linnarajatisena.
Teiseks: Eesti inimene on enamasti praktiline ja teab, et ilu ei panda padaje. Sestap nentigem: selle teetrassi korrastamine koos juurdepääsuteedega lahendab Männimäe tee liiklusprobleemid ja toob – küll vähesel määral – leevendust Männimäe tee parkimismuredele.
Kolmandaks: meie arutelu tulemusena sündis ettepanek, et niinimetatud lookleva tee võib ära jätta – ala on ju niigi kitsas, äärtele rajatavate teede võrra kitseneb see veelgi ning ühendusteed koos parkimiskohtadega jagavad ala nagunii juppideks. Pargiteed saaks hiljem tekitada loomulike tallatud radade järgi.
Pikemalt käesolevas kirjatükis seletada pole mõtet. Asjast huvitatutele oleme valmis selgitusi jagama suusõnal.
TEINE SUUR ja valus teema samas piirkonnas on sajuvee kanalisatsiooni puudumine. Meie küsimus on: kas ja millal võiksime selle rajamise otsusest kuulda saada? Või kuulub see ikkagi ulmevaldkonda?
Arutasime veel parkimise olukorda Männimäel. Keeruline teema seegi, kuid suurem huvi ja korteriühistute koostöötahe tooks võib-olla leevendust ka selles valdkonnas. Kas või üksikute kortermajade puhul.
Samuti tuli jutuks asjaolu, et kuni pole lahendust ribapargi rajamiseks, peab linn käsitlema Männimäe tee sisekvartali teed tavalise linnatänavana ja tagama siin elementaarse hoolduse, nagu ta viimasel ajal teinud ongi.
Ja veel: võtsime jutuks ühistegevuse asumi korteriühistute vahel. Ühine arvamus oli, et töid ja tegemisi, mis koos tegutsemise korral oleksid kergemini lahendatavad, leidub üsna palju. Kerkis üles ka soov taastada Viljandis korteriühistute liidu osakond.
Elame, näeme. Peamiselt ootame aga ilmutusi parteikontoritelt linna arengu, sealhulgas Männimäe asumi kohta.
(Nõu pidasid korteriühistute Männimäe 25, Männimäe 27, Männimäe 29, Männimäe 31, Männimäe 33, Männimäe 35, Riia 28, Riia 28a, Riia 32, Riia 34, Riia 34a, Riia 36 ja Riia 40 juht.)