/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/04/18/560627t1h06bd.jpg)
Aasta lõpul algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku peale muu keeleoskuse ka eesti murrete ja kohalike keelte oskuse.
Rahvaloendus annab ülevaate murretest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See võimaldab tänavuse rahva ja eluruumide loenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrukesi, setusid ja mulke.
Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis murrete ja kohalike keelte rääkijaid, kirjutab Beltadze statistikablogis. Küsimustikku saab märkida võru, setu, mulgi, kihnu ja viru keele ning teistegi murrete oskuse.
Praegu on kohalike keelte või murrete rääkijate arv hinnanguline, sest uuringud on keskendunud ajaloolisele asualale ega ole hõlmanud kogu Eestit. Intensiivse siserände tagajärjel elavad need rahvarühmad peale ajalooliste asualade meie riigis mujalgi.
Eestis arvatakse olevat võrukesi 70 000 ja setusid 10 000, teiste eesti keele murrete ja kohalike keelte kõnelejate arv on väiksem. Kui täpsed need hinnangud on, saame teada pärast rahvaloendust, mille käigus küsitletakse kõiki püsivalt Eestis elavaid inimesi.
Vastamist peaks lihtsustama ja toetama esimest korda kasutatav e-loendus, mis võimaldab vastata küsimustikule interneti vahendusel.
Eestis korraldatakse rahvaloendus 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul leiab aset elektrooniline ehk e-loendus, mille puhul alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes selles ei osale, külastavad järgmise aasta 16. veebruarist kuni 31. märtsini rahvaloendajad.