Jahe kevad hoiab viirused elujõus

Terviseameti spetsialisti Jaana Pullmanni andmetel tuvastasid arstid 11.—17. aprillini Viljandimaal 161 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumist.

Nädal varem oli see arv 107. Haigustunnuste põhjal diagnoositud gripijuhtumeid oli kaheksa, nädal varem kolm.

Gripiviirust ei leitud

Tartu ülikooli kliinikumi viroloogialabori arst Ene Laja ütles, et möödunud nädalal ei leitud nende laboris ühtegi grippi.

«Perearstide diagnoositud gripi asemel võib tegemist olla ka paragripiga, kuigi ei saa välistada üksikuid grippi haigestumisi. Ilma laborita on neil kahel tõvel sageli võimatu vahet teha,» rääkis ta.

Endiselt palju on paragrippi ja RS-viirust.

RS-viirus tekitab palavikku, nohu ja tugevaid köhahooge. Hingamine on raskendatud.

Tugevat ja kuiva köha põhjustab ka paragripp, lisanduvad nohu, kurguvalu ja muud hädad. Paragripi muudab eriti vastikuks see, et enamasti jääb haigus pikaks ajaks vinduma.

Puugid tulekul

Ene Laja ütles, et puukidel oli külmumata maapinnal paksu lumikatte all ilmselt mõnus talvitada ja tänavu võib neid olla hästi palju.

«Praegu on õige aeg puukentsefaliidi vastu vaktsineerida,» ütles arst. Tänu tõhusale teavitustööle on paljud seda ka teinud. Puukborrelioosi vastu kaitsesüsti pole, aga õnneks on see ravitav. Tuleb vaid õigel ajal arsti juurde minna.

Kuigi juba kuu aega tagasi arvasid arstid, et viiruste valitsusaeg hakkab lõppema, ei näi see veel nii minevat.

«Praegu on just selline kevad, mille kohta öeldakse suve nägu ja talve hambad,» ütles Ene Laja. «Külmetada on lihtne, see nõrgendab immuunsüsteemi ja organism ei jõua viiruste vastu võidelda, nii võtavadki nad võimust. Külmetushaigusi kui selliseid pole ju olemas.»

Kui ilmad korralikult soojaks lähevad, jääb ülemiste hingamisteede viirusnakkusi vähemaks. Sooja päikest ei armasta viirused kohe kindlasti.