Haldusreform suurendab mõnel pool laenukoormust mitu korda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Elmo Riig

Kui seni järgis mitu väikest omavalitsust väga konservatiivset eelarvepoliitikat ega kippunud naljalt laenu võtma, siis ühinemise järel peab näiteks Kõo, Võhma ja Kolga-Jaani valla rahvas leppima sellega, et nende õlul on senisest kolm või isegi neli korda suurem võlakoorem.

Et Kõpu ja Suure-Jaani panevad leivad ühte kappi maakonna kahe kõige vähem laenu võtnud omavalitsusüksuse, Kõo valla ja Võhma linnaga, on loodava Põhja-Sakala valla laenukoormus käesoleva aasta lõpuks võetavaid laene arvestades maakonna väikseim: Põhja-Sakala valla 3,8 miljoni eurone võlg moodustab haldusreformi järel omavalitsuste liidetud eelarvemahust 39 protsenti. Kõos ja Võhmas, kus käesoleva aasta lõpuks peaks võla suhe eelarvesse olema umbkaudu 13 ja 9 protsenti, kasvab see aga vastavalt kolme- ja neljakordseks.

Kõo valla finantsjuhi Anu Lõhmuse sõnul pole tekkiv Põhja-Sakala suurvald Kõo piirkonnale rahalises mõttes positiivne muudatus. «Meie oleme seni oma rahaasjadega väga uhkelt hakkama saanud,» rääkis Lõhmus. Tema hinnangul söövad Suure-Jaani ja Kõpu valla suured laenud ka Kõo valla raha ära. «Laenuvõtmisega on viimasel ajal veidi hulluks mindud. Kõik need suured ujulalaenud ja nii edasi,» ütles ta ja arvas, et finantsiliselt kaotab Kõo piirkond võimekust ja ääremaastumine süveneb.

Tagasi üles