Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2017/08/10/6979949t1he922.jpg)
Kui seni järgis mitu väikest omavalitsust väga konservatiivset eelarvepoliitikat ega kippunud naljalt laenu võtma, siis ühinemise järel peab näiteks Kõo, Võhma ja Kolga-Jaani valla rahvas leppima sellega, et nende õlul on senisest kolm või isegi neli korda suurem võlakoorem.
Et Kõpu ja Suure-Jaani panevad leivad ühte kappi maakonna kahe kõige vähem laenu võtnud omavalitsusüksuse, Kõo valla ja Võhma linnaga, on loodava Põhja-Sakala valla laenukoormus käesoleva aasta lõpuks võetavaid laene arvestades maakonna väikseim: Põhja-Sakala valla 3,8 miljoni eurone võlg moodustab haldusreformi järel omavalitsuste liidetud eelarvemahust 39 protsenti. Kõos ja Võhmas, kus käesoleva aasta lõpuks peaks võla suhe eelarvesse olema umbkaudu 13 ja 9 protsenti, kasvab see aga vastavalt kolme- ja neljakordseks.