Sääsed loetakse üle sügisel

Eestis elutseb üle 30 liigi pistesääski, kellest suurem osa ei lenda oma elu jooksul kaugemale kui paar kilomeetrit. Foto: Toomas Huik / Postimees

​Tänavune kevad oli sääskedele ebasoodne, aga suvi on loonud neile soodsamaid tingimusi. Osa tüütuid pinisejaid võib ilmale tulla veel sügiselgi.

Eesti maaülikooli zooloogia doktorant Heli Kirik, kes on spetsialiseerunud just pistesääskedele, ütles, et praegu ei saa päris objektiivselt öelda, kui sääsevaeselt möödus kevad ja mida on toonud suvi.

«Maaülikoolil on mai algusest septembri lõpuni väljas spetsiaalsed sääsepüüdmise masinad,» lausus ta. «Need saavad voolu akudest ning väljastavad propaanist toodetavat süsihappegaasi ning seenealkoholi, mis sääski ligi meelitavad.»

Iga kuu töötab vähemalt kolm püünist, millele aeg-ajalt lisandub veel mõni, mis lülitatakse käima mõne muu projekti korral. Tänavu on enamik püüniseid Tartumaal, aga paaril varasemal aastal on sääski loetud ka Viljandimaal.

Verejanulised emased

Kui sääsepüüdmise masinad septembri lõpus välja lülitatakse, hakkavadki maaülikooli spetsialistid kokkuvõtet tegema. Siis selgub ühtlasi, kuivõrd eriline või tavaline lõppenud hooaeg neile pinisevatele putukatele oli. Üle-eestilist kokkuvõtet püügikohtade info põhjal siiski teha ei saa.

«Eestis on teadaolevalt 32 liiki pistesääski ja nad kõik vajavad eluks veidi erinevaid tingimusi,» rääkis Heli Kirik. «Nii emased kui isased täiskasvanud sääsed ehk valmikud toituvad põhiliselt taimemahladest ja nektarist, kuid enamik emaseid vajavad pärast paaritumist ka verd, et tagada munade valmimiseks vajalike valkude olemasolu.» 

Samas on valmikute elu tema sõnul üpris üürike: isased elavad harilikult umbes nädala ja emased, kui mõningate liikide talvitusperiood välja jätta, paar kuud. Seetõttu trehvame kevadel, suvel ja sügisel eri liiki sääski. 

Kohalikud olud

«Näiteks kevadel hakkavad varakult hammustama lumesulamisveest või üleujutustest sõltuvad metsasääsed, kes kuuluvad perekonda Aedes ja Ochlerotatus,» lausus Kirik. «Sügisel aga võime kohata kõige rohkem hoopis perekonnast Culex pärit laulusääski, kes armastavad väikseid seisvaid veekogusid.»

Iga-aastast sääserikkust mõjutavad nii õhutemperatuur kui vastsetele sobivate veekogude hulk. Kui kevadel jagub palju lumesulavett, on see vesi sääskede veskile.

«Seega võib tõepoolest olla, et sel kevadel takistas sääskede arvukust talvise lume vähesus ja suvel on vastsete arengut pidurdanud jahedapoolne ilm,» nentis Heli Kirik. «Siiski ei pruugi see ilmtingimata tähendada, et sääski oleks igal pool ühtviisi vähem.» 

Palju sõltub tema sõnul kohalikust geograafiast, taimestikust ja veeoludest.

Enamik Eesti sääseliike ei lenda elu jooksul eriti kaugele: harilikult läbivad nad paarilist ja toitu otsides vaid mõne kilomeetri. Vaid väheste liikide esindajad võivad lennata üle 20 kilomeetri. 

«Sääsed ei talu näiteks tuult ja kuivust. Seetõttu leidub neid õhuvooludele avatud või päikese käes kiiresti kuumenevates paikades alati vähem kui varjulistes keskkondades,» lisas Kirik. «Nii võib juhtuda, et ka üldiselt kidural sääseaastal võivad sügisesed putukaliigid niiskes metsas seeni otsiva inimese täitsa nukraks teha.»