Euro tugevnemise mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik

KUIGI EURO ON tugevnenud USA dollari suhtes selle aasta algusest ligikaudu 12 protsenti ning kurss oli kuu algul juba 1,18, on euro nõrgem kui selle pikaajaline keskmine. Näiteks on euro 10 aasta keskmine vahetuskurss dollari suhtes ligikaudu 1,30.

Euro tugevuse taga on ühest küljest euroala majanduse tugevnemine ja kapitaliturgude eeldus, et Euroopa Keskpank (EKP) võib varsti hakata oma varaostuprogrammi järk-järgult vähendama. See peaks teoreetiliselt omakorda kergitama euroala riigivõlakirjade tootlusi ja suunama rohkem raha eurosse.

Turud ootavad varaostuprogrammi peatset vähendamist hoolimata sellest, et Mario Draghi (keskpanga president – toimetus) lubas viimasel juulikuisel EKP nõukogu istungil jätkata varaostuprogrammiga varem kokku lepitud mahus vähemalt käesoleva aasta lõpuni ning vajadusel ka pärast seda. Seega ei alustata varaostuprogrammi vähendamist varem kui järgmisel aastal.

Teisest küljest hoiab dollari tugevnemist tagasi ebakindlus lähemal ajal USA föderaalreservi intressimäära tõstmise jätkumise kohta. Meie hinnangul võib euro tugevnemine dollari suhtes eesolevate kuude jooksul jätkuda.

TUGEVAM VALUUTA on teoreetiliselt küll ebasoodne ekspordile ja muudab impordi soodsamaks, kuid Eestis toimub siiski põhiosa väliskaubandustehingutest euros. Möödunud aastal oli kaupade ekspordis dollaris tehingute osakaal «vaid» 11 ning impordis 13 protsenti.

Kõige enam toimub dollaris väliskaubandustehinguid kütuste ja naftatoodete (nii ekspordi kui impordi osakaal üle 40 protsendi kogu dollaris tehtud väliskaubandustehingutest) ning elektriseadmete ja elektroonikatoodetega (osakaal ligikaudu 20 protsenti). Riigiti tehakse ekspordis dollaris tehinguid kõige enam USA, Mehhiko ja Venemaaga, impordis aga Hiina, Venemaa, Leedu (peamiselt kütused) ja USA-ga. Euro praeguse tugevnemise mõju peaks Eesti ekspordile olema tagasihoidlik ning ka impordis ei ole selle mõju eriti laiapõhjaline. Suuremat ja positiivsemat mõju avaldab ekspordile tugevam välisnõudlus.

Üldiselt on aga nii, et dollari tugevusel või nõrkusel on olnud vastupidine seos nafta hindadega. Selle üks põhjus on, et dollar on enamiku toorainete referentshind. Kui dollar nõrgeneb, siis naftahind tõuseb ja vastupidi. Samas ei pea see seos alati paika, sest naftahinda mõjutab palju muid tegureid: näiteks nafta tootmismaht ning sellega seotud ootused ja riskid, varud ja muu säärane.

VALUUTA VAHETUSKURSI kõrval on oluline jälgida ka seda, mis toimub ekspordi- ja impordihindadega. Mõlemad on alates möödunud aasta sügisest tõusuteel. Möödunud aastal tempo kasvas, kuid sel aastal on nende kasvutempo kahanenud. Kusjuures impordihindade tõus on aeglustunud kiiremini kui ekspordihinnad. Koos sellega on veidi paranenud eksportivate ettevõtete kaubandustingimused.

Artikkel pärineb Swedbanki blogist.