Repliik. Folki söögi alla ja söögi peale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maarja Mõts

FOTO: Elmo Riig

Kui ma esmaspäeval tööle jõudsin, oli linn jäänud poole vaiksemaks. Lauluväljakul püsti olnud folgilava oli ainus, mis andis märku, et äsja oli lõppenud üks Viljandi suursündmusi pärimusmuusika festival. 

Neli päeva pidu, mis oli täis sõbralikke nägusid ja ühtekuuluvustunnet, oli läbi saanud. 

Jalutasin folgi ajal mööda mitmest pilkupüüdvast inimesest. Üks pisike mänguhoos Austriaalias elav poiss demonstreeris mulle uhket viikingirüüd, mille oli äsja ostnud. Poisi käekõrval oli tema Eesti vanaema. Üks naine, kelle kodukoht oli Viljandimaa, kuid kes elab nüüd Soomes, sõitis pisikesse Viljandisse 500 kilomeetri kauguselt. Viis vaprat Eesti naist, kes elavad Austrias, kuid hoolimata sellest, et iga päev töötavad ja tegutsevad seal, ei unusta nad eesti rahvalaulu ja pärandit. 

Tagasi üles