Millal jõuavad Eesti palgad Soome omade tasemele?

Kaspar Oja Foto: Eesti Pank

EESTI PALGATASE on Soome omast ligikaudu kaks ja pool korda madalam ehk meie palgad moodustavad Soome palkadest umbes 40 protsenti. Samal ajal on Eestis aga ka hinnatase madalam, Soomega võrreldes 60 protsenti. Madalamate hindade tõttu ei jää reaalne elatustase Soomest nii palju maha, kui võiks pelgalt palkade põhjal arvata. Levinuim elatustaseme näitaja, sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta, moodustab Eestis samadesse hindadesse viiduna Soome omast 68 protsenti.

Kui Eesti majanduskasv elaniku kohta oleks edaspidi kolm protsenti aastas ja Soome majandus kasvaks samas tempos kui viimase 20 aasta jooksul, jõuaks Eesti elatustase Soome omale järele ligikaudu 30 aastaga. Kolmeprotsendine kasv on aga pikema perioodi keskmisena väga optimistlik ootus, sest tulevikus Eesti majanduskasv tõenäoliselt aeglustub ja kujuneb kaugemas ettevaates kolmest protsendist aeglasemaks.

Viimase 21 aastaga on Eesti SKP elaniku kohta kasvanud keskmiselt 4,4 protsenti aastas, Soomes 1,7 protsenti. Keskmise majanduskasvu erinevus Eesti ja Soome vahel oli aga väiksem, sest Eestis rahvaarv vähenes, aga Soomes kasvas.

Rahvusvaheliste organisatsioonide prognooside põhjal ei jõua Eesti elatustase Soome omale järele nii pea. Prognooside järgi jätkub järgmise 10–20 aasta jooksul üsna kiire sissetulekutaseme ühtlustumine.

Järgmise 15–20 aasta jooksul peaksime erinevate organisatsioonide prognooside põhjal jõudma ligikaudu 85 protsendi tasemele Soome reaalsest elatustasemest. Kui ka hinnad ühtlustuksid ühesugusele tasemele, tähendaks see, et palgad peaksid olema Eestis 25–30 protsenti väiksemad kui Soomes. Palgaerinevus oleks seega veidi suurem kui praegu Eesti ja Leedu vahel. See tähendab aga ka seda, et Eesti palgad ja hinnad peaksid kasvama märksa kiiremini kui Soomes.

Päris Soome tasemele ei pruugi Eesti kunagi jõuda. Võrreldes Eesti Panga ja Soome Panga viimaseid majandusprognoose Euroopa Komisjoni pikaajaliste prognoosieeldustega, peaks Eesti SKP elaniku kohta jõudma 2025. aastaks ligikaudu 80 ja 2035. aastaks 87 protsendini Soome tasemest. Sealt edasi peatub aga sissetulekute ühtlustamine osalt Eesti ebasoodsama rahvastiku olukorra tõttu, teisalt aga tõenäoliselt hoopis selliste prognooside tehnilise omapära tõttu – riikide SKP kasvumäärad aja jooksul ühtlustuvad.

EESTI PANGA makromudelis on pikaajalise kasvu trend üles ehitatud samamoodi. Tootlikkuse kasv ühtlustub kauges tulevikus Euroopa Liidu keskmisega. Seni, kuni tootlikkus Eestis jääb Euroopa Liidu keskmisele alla, kasvab aga Eestis tootlikkus tehnoloogia ülevõtmise tõttu kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja kauges tulevikus elatustasemed ühtlustuvad. Mida kõrgem on elatustase, seda aeglasemaks muutub meie majanduskasv.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) pikaajaline prognoos võtab arvesse Eesti institutsioonide arengut, avatust ja uuenemisvõimet ning on arvatavasti seetõttu optimistlikum kui Euroopa Komisjoni pikk ettevaade. Selle prognoosi põhjal jätkub Eesti elatustaseme ühtlustumine Soome omaga pikalt ja 2050. aasta paiku peaks Eesti elatustase jõudma Soome omaga võrreldes 90 protsendi lähedusse ehk reaalse sissetuleku erinevus oleks umbes selline, nagu on praegu Läti ja Eesti vahel.

PIKAAJALISTE prognooside võrdluses mängib üsna suurt rolli see, millise stsenaariumi alusel kujuneb majanduskasv lähiaastatel. Kui näiteks rahvusvahelise valuutafondi (IMF) prognoosi kohandada OECD pikaajaliste majanduskasvu eeldustega, siis jõuaks Eestis elatustase Soomele enam-vähem järele 2060. aastaks. OECD enda lähiaastate prognoosi kasutades seda aga ei juhtu.

Kindlasti ei tasu unustada, et 10, 20 või 50 aastaks tehtud prognoosid ei saa olla kuigi täpsed. Neid ei tasu võtta puhta kullana, aga midagi need siiski näitavad. Peale selle iseloomustavad need prognoosid pikaajalisi kasvutrende ja oodatavat keskmist majanduskasvu. Majanduse tsüklilise võbeluse tõttu võib areng olla lühiajaliselt hoopis teistsugune.

Lõpuks sõltub kasv ikka sellest, milliseid valikuid teevad poliitikud, ettevõtjad ja praegu eriala valivad noored. Ning õnne on ka tarvis. Lõppude lõpuks kuulume juba praegu maailma rikkaima veerandi sekka, ehkki alati saaks veel paremini.

(Artikkel pärineb Eesti Panga blogist. Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.)