Kodu, mu kallis kodu ehk Töö, mis vajab tegemist

Valli Veigel Foto: Elmo Riig / Sakala

​SIIT-SEALT KUULDUB, et Eestis on puhkenud ehitusbuum. Vaadates ringi oma kallil Männimäel, siis hakka või uskuma, et nii ongi. Kas just uusehitised kosmilisel kiirusel kerkivad (see on rohkem vabrikute ja suurkaupluste rida), aga «vanast uus» toimib meie magamistubade kestadega igal tänavajupil.

Jutt käib muidugi Männimäe põhiolemuse – kortermajade renoveerimisest, täpsemalt võttes lausa rekonstrueerimisest.

Sain minagi uuendamise protsessiga õige tihedalt ja lähedalt kokku puutuda. Minu kodumaja inimesed alustasid sellesuunalisi mõttemõlgutusi juba aastatel 2014-2015. Mõtted sündisid, visisesid, arenesid ja 2016. aasta alguseks küpses KredExi kenakese tagastamatu abi foonil otsus: teeme ära!

Nii lihtne see ongi: mõtlesime, otsustasime, tegime ära.

AGA TEGELIKULT? Tegelikult siin midagi imelihtsat ei ole.

Alustame mõtlemisest. Kuidas saada 60 peret ühes suunas mõtlema? Vastus: selgitamine, rääkimine, vaidlemine. Juhtoinas ei tohi sealjuures mõtlemist kõrvaltegevuseks pidada. Minu kogemus räägib, et palju kasu on ka sellest, kui kogu juhatus asjadest ühtmoodi aru saab. Ja kui tahad, et tulevikus ei langeks sulle kaela üle jõu käiv kriitikalaviin tagantjärele tarkuse kujul, siis kuluta ettevalmistustele pigem rohkem kui vähem aega.

Meil oli suureks abiks ka see, et tellisime nii-öelda ehku peale ehitusprojekti varakult ära. Kuidas sa muidu tõelähedast ehituse maksumust teada saad?

ASI OMADE POOLT otsustatud, teed lähemat tutvust KredExiga. Õpid katse ja eksituse meetodil bürokraatia labürintides liikuma. Kõrgete ametnike heakskiitu aitab pälvida sinu hoolas tegevus eespool kirjeldatud perioodil, sest õiget otsust tehes oli sul kindlasti valmis värske energiaaudit koos hetkeolukorrale vastava energiamärgisega, su ühistul on juba palgatud tehniline konsultant ja nii edasi.

Ning ära unusta ka kõigi asjade algust ja lõppu, see tähendab raha. Kõigile toetustele ja laenudele lisaks on väga tervitatav korralik kopikas jooksval kontol. Ja veel rahast rääkides: sinu maja on pankade silmis palju väärtuslikum ilma võlglastest korteriomaniketa.

Sinu maja projekt läbib Kred­Exi ekspertiisi, mis peaks tagama meile kui tellijatele raudbetoonteadmise, et kõik on nii, nagu peab. Julgen öelda, et selles mingit garantiid ei ole. Võimalikud on hoopis õige suured üllatused. Kuidas neist ootamatustest üle saada, on tellija ehk meie ja ehitaja ühismure. Teate küll, uppuja päästmine ja nii edasi.

SELLE ASJAAJAMISEGA samal ajal võtad ehitajatelt hinnapakkumised, nii kolm kuni viis tükki, ja valid oma targa aruga parima. Kusjuures odavaim pakkumine võib olla küll kõige ligitõmbavam, ent tulemuslikkuse poolest mitte parim. Juhtud aga otsustama pisut kallima ehitaja kasuks, peab sul KredExile olema väga selge ja sügav selgitus.

Kui KredExi esialgne heakskiit on saadud, alustad läbirääkimisi pankadega, ikka kolme kuni viiega, sest kusagilt peab ju tulema see pirakas summa, mis 15-, 25- või 40-protsendilisest toetusest katmata jääb. Ei tea ma ühtegi ühistut, kellel selline raha tagataskust võtta oleks.

Vahepeal oled palganud ühistule kohustuslikus korras omaniku järelevalve tegija. Ja see on tegelane, keda valides ei ole võimalik olla üleliia hoolikas – seda muidugi juhul, kui sa just ise ehitusinsener ei juhtu olema.

Edasi läheb lahti hoogne ehitustegevus, mis tegelikus elus ei pruugi sugugi kuigi hoogne olla. Seda kõigist lepingulistest lubadustest hoolimata. Oeh!

KUI ARVATE, et ma kogu kirjapanduga tahan teilt igasuguse ehitusisu ära võtta, siis see ei ole kindlasti mu eesmärk. Panin need read kirja ainult selleks, et teaksite valmis olla päris suureks pingutuseks. Ja üllatus, üllatus – tegemisi on veel tunduvalt rohkem. Kuid pole hullu, eesmärk pühitseb abinõu.

Ja eesmärk saab olla ainult üks: omada reaalsete võimaluste juures parimat kodu. Senisest parem on meie kodu kindlasti. On rajatud individuaalset reguleerimist võimaldav küttesüsteem ning tänapäevastele tervisenõutele vastav ventilatsioon, mille kasutegur on veel tagastatav soojus. Soojus, mida on nii palju, et sellega saab suvel valmistada kogu majas tarbitava sooja vee. Tohutult on paranenud maja soojapidavus, väljanägemise ilust rääkimata.

Tunnistan ausalt, et kogu ettevõtmist kavandades oli mu suurim hirm, kas me tõesti saavutame 50-protsendilise soojusenergia kokkuhoidu. Senise kogemuse põhjal võin kinnitada, et see on saavutatav ja rohkemgi veel. Tõe huvides olgu siiski mainitud, et ühiselektrienergia kulu on mitu korda kasvanud. Samas on rahaline võit ikkagi olemas.

NIISIIS, KALLID kaasvõitlejad korteriühistutes! Ükskõik, kas te valite renoveerimise oma raha või KredExi toe abil; kas te valite välisviimistluseks krohvi (odavam) või kiviga (20 protsenti kallim, aga pika hooldusvaba kestusega); kas te soojustate rõdud seest või väljast; kas paigaldate päikesepaneelid või mitte – valik on teie, aga tehke see töö lihtsalt ära. Meie kodumajad peavad veel kaua vastu pidama. On ju raske uskuda, vähemalt Viljandi oludes, et neid maju hakatakse lähema 50 aasta jooksul mingi müstilise jõu (riigi raha?) abil lammutama või et linn jookseb inimestest nii tühjaks, et kortermajad muutuvad tondilossideks. Nende sarnaseks võivad nad muutuda ka meie endi kätes – nii juhtub majadega, kui nende eest ei hoolitseta. Suhtumisega, et pärast meid tulgu või veeuputus, elu edasi ei vii.

Ah jaa! Et mis see kõik maksab, mis on see summa meie kuuarvetel? Kuidas kellelgi. Meie maksame 80 eurosenti ruutmeetrilt ja seda 20 aastat. Summa summarum arved eriti kasvanud ei ole.