Võhma linna ja Suure-Jaani valla vägikaikavedu selle nimel, kumma territooriumile tuleb Põhja-Viljandimaa päästedepoo, lõppes Suure-Jaani võiduga.
Suure-Jaani napsas päästedepoo
15. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar nädalat tagasi koliti depoo linna servale Taisto ettevõtlusgrupile kuuluvatesse vastremonditud ruumidesse, kus varem oli hoitud busse.
Lõuna-Eesti päästekeskuse direktori Margo Klaose sõnul paranesid tänu sellele päästjate olmetingimused, aga mis kõige olulisem — seni ei mahtunud tänapäevased päästeautod kummaski linnas päästjate käsutuses olnud hoonetesse.
Võhma pole rahul
Võhma linnapea Avo Põder lahendusega rahul ei ole. «Võhma asub teede ristumiskohas. Kui kaarti vaadata, oleks turvakaalutlusi ja riskianalüüsi arvestades depoo pidanud tulema Võhmasse,» leidis ta. «Praegu paiknevad ümbruskonna päästekomandod Viljandis, Põltsamaal, Türil ja Vändras. Nüüd jääb Võhma ja Imavere kanti päris suur auk.»
Ta lisas, et Võhmal oli päästeametile pakkuda tühjaks jäänud kaarhall, aga seda ei tahetud.
Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu omakorda selgitas, et sealse vallakeskuse lähistel on suured tuleohtlikud puidufirmad Suure-Jaani Höövelliist ja Sakala saeveski. Samuti kätkevad tõsist tuleohtu ümbruskonna laialdased soo-, raba- ja metsamassiivid.
Maikuust kolib Suure-Jaani ka päästeauto, mis on seni seisnud Võhma linnavalitsuse maja juures. Avo Põder möönis, et palju hullemaks olukord masina kadumisega siiski ei lähe. Reeglite kohaselt on ühel mehel nagunii tegevus piiratud ja põlevasse majja ta minna ei tohi, pealegi ei tee pelgalt paakautoga midagi ära ja ikka tuleb ära oodata põhikomando auto.
Põder märkis veel, et depoo asukoha määramine ei tohiks olla omavalitsuste kemplemise koht. «Sellised otsused tuleks riiklikult paika panna ja peaksid põhinema riskianalüüsil. Mina seda analüüsi näinud pole,» lausus ta.
Suure-Jaanis on pikemad traditsioonid
«Lõuna-Eesti päästekeskus on kogu piirkonda põhjalikult analüüsinud ning elanike arvust ja riskidest tulenevalt pole olulist vahet, kas komando asub Võhmas või Suure-Jaanis,» ütles Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos.
«Suure-Jaani pakutud Taisto ruumid sobisid paremini, Võhma kaarhall ei vastanud päästedepoo nõuetele,» lisas ta.
Kaalukeelena nimetas Klaos veel seda, et Suure-Jaanis on läbi aegade olnud täiskomplekteeritud päästemeeskond, Võhmas aga ühemeheline valve, mis on olnud Suure-Jaani komando käepikendus. Muudatuse tõttu peab hakkama elukohast kaugemal tööl käima vaid kaks meest.
Varem Taisto busside käsutuses olnud hoonete kasutamiseks sõlmis päästeamet lepingu 15 aasta peale. Suure-Jaani vald abistas pooli läbirääkimistel ja tegi ruumides vajaliku sanitaarremondi, mis läks maksma 32 000 eurot. Lisaks pandi paika toru, millega tuletõrjujad pääsevad teiselt korruselt esimesele, ja garaažid said nüüdisaegsed uksed.
Erinevalt varasemast on töötajatel pesemis- ja olmeruumid samas majas. Kui enne oli väljasõiduaja pikkus kaks minutit, siis nüüd on üks minut.
Praegu on Suure-Jaani päästekomando palgal 21 meest. Varem asus Suure-Jaani päästeamet ajaloolises torniga majas, mis on ehitatud 1904. aastal. Selle hoonega vallal kindlaid plaane veel pole, aga äriruumideks neid Tõnu Aavasalu jutu järgi müüa ei kavatseta.
ARVAMUS
AVO PÕDER,
Võhma linnapea
Mõistagi vähendab tuletõrjevalve kadumine Võhmast turvatunnet. Võhma ei ole ainuke koht, kust päästekomando viimasel ajal on ära kadunud. See on õhukese riigi poliitika, kus kõikjalt üritatakse kokku hoida.
Selleks et rahvas end kaugemates nurkades turvalisemalt tunneks, tuleb organiseerida vabatahtlik päästekomando või muretseda endale koju vastav tehnika.