Kommentaar: Egiptus: elu pärast revolutsiooni

Kristiina Vaarik Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Napilt kaks kuud pärast Egiptuse revolutsiooni algust, 19. märtsil Kairosse saabuda on veidi kõhe. Tundub, nagu võiks iga nurga tagant keegi tulistada. Tegelikult on egiptlaste elu juba peaaegu tavalisse rütmi loksunud.

Tõsi, kui sõidame öösel kella kolme paiku autoga lennujaamast kesklinna, peatavad meid neljas kohas sõjaväelased. Kahtlasena näivad autod otsivad nad läbi. Sel ajal kehtib liikumiskeeld keskööst kella seitsmeni.

Patriotismipuhangust on haaratud iga egiptlane. Kui varem suurt osa inimesi poliitika ei huvitanud — polnud ju 30 aastat valitsenud diktaatorist rääkida midagi uut ega põnevat—, siis nüüd on poliitika tõusnud nii vanade kui noorte põhiliseks vestlusteemaks. Noored inimesed algatasid revolutsiooni Facebooki kaudu ning see on ka praegu oluliseks vestluskanaliks ja videoklippide jagamise kohaks.  

Egiptuse vastu tärganud uut armastust väljendavad kairolased mitut moodi: paljudel autodel on kleebis «25 January» ehk revolutsiooni alguspäev, tänavanurkadel müüvad kauplejad Egiptuse lippe ning hea hulk Kairo puid, tänavaposte ja aedu on maalitud riigilipuvärvides punavalgemustaks.

Eriti tähendusrikkalt mõjuvad lipuvärvides puud väikeses pargis Tahriri ehk Vabaduse väljakul, kust endise presidendi Mubaraki ja tema režiimi vastased protestid alguse said. Praegu on see oluline liiklussõlm muutunud Kairo populaarseimaks fotode tegemise paigaks nii egiptlastele endile kui vähestele turistidele, kes juba julgevad pealinna reisida.

Väljak tundub kohapeal hoopis pisem kui telepildis ja raske on ette kujutada, kuidas väidetavad kaks miljonit protestijat sinna korraga ära mahtusid. Muidugi jagus neid ka ümberkaudsetele teedele ja väljakule viivatele sildadele — sealgi leidsid politsei ja protestijate vahel aset kokkupõrked.

Väljaku kõrval asub Egiptuse muuseum, mille ees satun ootamatult kokku Novatoursi giidi ja eestlaste grupiga ning saan oma suureks rõõmuks kaasa teha eestikeelse ekskursiooni. Giidi sõnul pole ta kunagi näinud muuseumi nii tühjana.

Kohalik egiptlasest giid sajatab revolutsiooni ning kurdab, et nende töötasu jääb sel hooajal üliväikseks. Samamoodi on turistidest peaaegu tühi kuulus el-Khalili turg. Paljud müüjad ei viitsi õieti enam kaupa pakkudagi ja tavaliselt suuri busse täis parklas konutab vaid kaks minibussi.

Jahmatamapanev on tõdeda, kui napilt pääses Egiptuse muuseum mahapõlemisest. Kuigi varaste sissepääsu takistasid armee ja protestijatest vabatahtlikud ning otsest kahju seal näha pole, asub endise valitsuspartei mahapõletatud hoone muuseumist sõna otseses mõttes kiviviske kaugusel.

Revolutsiooni üks eesmärk oli teha lõpp korruptsioonile, milleta üheski ametiasutuses seni asju ajada ei saanud. Nüüd on inimesed muutunud teadlikumaks ega soovi enam teenuse tegelikule hinnale peale maksta. Nii saab mu abikaasagi autojuhiloa pikendamiseks vajalikud paberid kätte probleemideta. Küll aga kurdab üks ametnik, et keegi ei taha enam meelehead maksta, mistap ta peab töötama 300-naelase ehk umbes 40-eurose kuupalga eest.

Paljud ametnikud otsustasid, et ei tee üldse enam nii naeruväärse palga eest tööd. Eelmise režiimi ajal oli neile ühe või teise paberi eest lisaraha andmine kirjutamata seadusena normiks. Kuidas uus valitsus normaalseteks palkadeks raha leiab, on seni lahendamata küsimus. Kui selline seis kaua kestab, võivad egiptlased korruptsiooni juurde tagasi pöörduda.

Möödunud reedel kogunesid taas tuhanded inimesed Kairos Tahriri väljakule nõudmisega, et ekspresident ja teised korruptandid kohtu ette viidaks.

Et osa protestijaid soovis jälle telgid ööseks püsti panna, ajas armee nad jõuga laiali, sest see häirinuks liiklust ja normaalse elurütmi juurde tagasipöördumist. Sõjaväe sõnul ei kasutanud nad tõelisi kuule ja kaks inimest surid tõenäoliselt mõne kurjategija käte läbi. Üldiselt on Kairos endiselt rahulik.

Viimased sündmused

Egiptuse peaprokuratuuri teatel võeti endine president Hosni Mubarak ja tema kaks poega kolmapäeval 15 päevaks vahi alla.
• Kavas on uurida nende seotust korruptsiooni ja meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega ning võimu kuritarvitamist. Teisipäeval toimetati Hosni Mubarak kuurortlinnas Sharm el-Sheikhis südamerabanduse tõttu haiglasse. Ilmselt jääb ta sinna kogu vahi all olemise ajaks. Mubaraki pojad on Kairos vanglas.
• Arvatakse, et meeleavalduste mahasurumise ajal hukkus umbes 800 inimest.
Allikad: BNS, AP, AFP