Folki teevad vabatahtlikest raudorad

Hendrik Vissel, Marili Jõgi ja Hannele Känd on väike osa vabatahtlike armeest, kes teevad festivalil tähtsat tööd.

FOTO: Elmo Riig

Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamises on tähtis roll vabatahtlikel. Tänavu on abikäe ulatanud 216 vabatahtlikku ja nii mõnigi neist ei tee seda teps mitte esimest korda.

Valdkondi, kus on võimalik kaasa lüüa, on palju. Näiteks plaadi- ja nännimüük, info- ja pakihoid, videotiim, telklaager ja platsihooldamine.

«Meil on ikka selliseid raudorasid ka platsil,» ütles personalipealik Katrin Laidre vabatahtlike kohta, kes löövad folgil kaasa mitmendat korda.

10. aastat võtab vabatahtlikuna folgist osa Hannele Känd. «Mul on seekord väike juubel,» tõdes ta.

Känd sattus aastaid tagasi Viljandi kultuuriakadeemiasse õppima kultuurikorraldust. Eriala tõttu tundis ta, et soovib olla osa festivalist. «Külalisena laiutaksin lihtsalt käsi, ei oskaks enam tavakülaline olla,» sõnas Känd.

Marili Jõgi on folgi meeskonda kuulunud viis aastat. Temagi on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse eriala. «Mulle meeldib olla telgitagustes. Suure rõõmuga ulatan folgile abikäe,» lausus Jõgi.

Hendrik Vissel õppis kultuuriakadeemas näitleja erialal ja folgil on ta osalenud 13 aastat. Täpselt Vissel enam ei mäleta, mitu neist on ta seal vabatahtlikuna veetnud, kuid arvutuste kohaselt on neid üle kuue. Temagi rääkis, et folk ja vabatahtlik töö käivad käsikäes. Ta on seda teinud nii kaua, et teistmoodi enam ei oskakski.

«Viljandita poleks folk see, mis ta on praegu,» sõnas Vissel. Tema sõnul on folgi lavad ainulaadsed ja hea asukohaga. Visseli sõnul oleks raske mõnes muus linnas selliseid võimalusi leida.

Kõik kolm vabatahtlikku kiitsid kogu folgi meeskonda. «Minu jaoks teeb folgi eriliseks meeskond. Kogu see entusiasm ja energia,» sõnas Känd. Vissel rääkis, et kuigi nad kohtuvad aastas ühe korra, on nad nagu üks pere. «Aasta on möödunud, oleme jälle siin ja teeme väga lahedat asja,» kiitis ta. 

Erilise helgusega meenutasid kolm vabatahtlikku hetke, mil folk on läbi. Kõigega on saadud hästi hakkama, kõik on veidi kurvad ja väsinud. Marili Jõgi rääkis, et kui folk on tehtud, koguneb meeskond südaööl pärimusmuusika aida ette. «See on väga ilus moment, kus ühiselt saab tehtu üle rõõmu tunda. Soe tunne südames... Midagi, mida on raske kirjeldada,» sõnas Jõgi.

Vissel rääkis, et traditsiooniliselt on esmaspäeval meeskonna järelpidu, mis on alati väga meeldejääv. «See on hetk, kui kogu meeskond võtab aja maha, kõigi töö on tehtud,» rääkis ta.

Neli pikka päeva tuleb vabatahtlikel olla kui oravad rattas, kuid nagu Hannele Känd ütles, on parim ravi väsimuse vastu naeratamine. Ka Vissel ütles, et see pole negatiivne väsimus, vaid pigem miski, mida on mõnus kontidest välja magada.  

Tagasi üles