Tuumaenergia tulevik

Kristiina Ojuland Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

JAAPANIS Fukushimas asetleidnud sündmused on toonud taas kaasa avaliku diskussiooni tuumajaamade ohutuse teemal.

Esimesena tegi tuumaenergiapoliitikas konkreetse sammu Saksamaa, kus sel moel toodetud elekter moodustab kogutarbimises rohkem kui veerandi. Saksamaa sulges Jaapanis toimunu ajel ajutiselt seitsme vanema tuumareaktori töö, kontrollimaks nende seisukorda.

Prantsusmaa elektritarbimine sõltub tuumaenergiast 75 protsendi ulatuses. Neil on tuumaelektrijaamu Euroopa riikidest enim: 19, milles töötab kokku 59 reaktorit. Prantsusmaa valitsus on kinnitanud, et eelmainitud sündmustest hoolimata jääb tuumaenergia seal tähtsaks ka tulevikus.

EUROOPA LIIDU territooriumil asub 143 tuumareaktorit ning nendes toodetud energia moodustab liidu liikmesriikides tarbitavast 31 protsenti.

Asjaolu, et tuumaõnnetuse tagajärjed ei küsi riigipiire, tingib vajaduse kujundada liikmesmaade territooriumil asuvate amortiseeruvate tuumaelektrijaamade suhtes ühtne seisukoht.

Euroopa Parlamendis on viimaste nädalate vältel arutatud ohutust käsitleva ühisresolutsiooni koostamist. Euroopa liberaalide ja demokraatide liit (ALDE), millesse kuulub ka kolm Eestist valitud liiget, toetas tuumarajatiste korralise kontrolli ettepanekut: ühe aasta jooksul soovitakse testida Euroopa Liidu (EL) territooriumil asuvaid tuumarajatisi.

ALDE on seisukohal, et Euroopa Liit peaks oma tuumaenergiapoliitikat põhjalikult revideerima, kehtestades kogu liidus jaamadele ühised standardid. See eeldab tihedat koostööd ja informatsioonivahetust nii Euroopa Liidu sees kui naaberriikidega.

ALDE leiab, et peale EL-is asuvate tuumarajatiste tehnoloogiliste, samuti loodusjõudude suhtes tehtavate testide on vaja kontrollida ka rikete koondmõju. Euroopa Parlamendi liige Fiona Hall on avaldanud koguni arvamust, et praeguste tuumarajatiste kontrollimise ajaks peaks katkestama uute reaktorite ehitamise, võtmaks arvesse senistele antavat hinnangut. Ühisresolutsioon põhjustas fraktsioonide vahel lahkarvamusi ning seetõttu lükati lõpptekst 7. aprillil Euroopa Parlamendi hääletusel tagasi.

TEEMA on aktuaalne ka Eestis, sest viimastel aastatel on kõneldud Ignalina tuumajaama ehitamisel osalemisest või koguni siia tuumajaama rajamisest. Ehkki juba Tšernobõli katastroofi järel nägid inimesed tuumaenergias pigem ohtu kui võimalust, jätkub debatt.

Fukushimas toimunu ei peaks lõpetama uute tuumajaamade ehitamist, vaid mõjuma märguandena, kuidas võivad lõppeda vanade reaktorite ebaadekvaatne hooldamine ning loodusjõudude mõju eiramine.

Tšernobõlis ja Fukushimas juhtunu tuletab meile meelde, et oluline energiatootmisviis võib teatud tingimustel osutuda ohtlikuks ja kalliks. Tuumaenergia kui soodsa hinnaga baaskoormuse kandjale paremat alternatiivi praegu paraku ei ole, sest maailma energianõudlus kasvab kiiresti.

Jaama vajalikkus seisneb peale keskkonna säästmise ka riigi energiasõltumatuses. Nafta hinna tõus ja vajadus gaasi teistest riikidest sisse osta tekitavad ebakindlust riigi julgeolekus.

26. APRILLIL möödub Tšernobõli katastroofist 25 aastat. Meil Eestiski on selle õnnetuse veterane, kes saadeti sundmobilisatsiooni korras radioaktiivsesse piirkonda. Seega oleme tuumaelektrijaamast lähtuvat ohtu omal nahal tunda saanud. Siiski tasub meeles pidada, et Tšernobõli katastroofi puhul oli mängus inimtegur, Fukushima puhul aga vääramatu loodusjõud.

Võttes arvesse asjaolu, et uued tuumajaamad ehitatakse viimase tehnoloogia järgi, ning eeldades, et neid hooldatakse korrapäraselt, ei mängi inimtegur tänapäeval enam nii tähtsat rolli.

Veelgi enam: teadlased väidavad globaalsele statistikale tuginedes, et tuumaenergeetikas on juhtunud vähem inimkahjudega õnnetusi kui enamiku teiste energiatootmisviiside puhul.