:format(webp)/nginx/o/2017/07/25/6925189t1h61a2.jpg)
Eile lasti Viljandi järve 5000 angerjamaimu. Eelmisest aastast on seal elukoha leidnud 26 000 väikest angerjat.
Viljandi järv sai angerjalisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi vanima kalastuspoe Kalastusparadiisi mullu algatatud projekt näeb ette viia viie aasta jooksul Viljandi järve 50 000 angerjamaimu. Aktsiooni eestvedaja Taavi Kobini sõnul on see praegu poole peal. «Tahaks ikka viie aasta jooksul selle ära teha, siis on i-le täpp peale pandud ja tehtud nii, nagu rahvale lubatud sai,» sõnas ta.
Raha angerjamaimude ostmiseks koguneb sendi haaval. «Kõige suurem annetaja on tavainimene,» nentis Kobin. Kauplustes on korjanduspurgid ning aktsiooniga tegelejad käivad laatadel ja ärgitavad seal inimesi angerjamaimude ostmisesse panustama. Selleks on loodud õnneratas, mille üks keerutus tagab järves elukoha ühele angerjale.
Angerjate pikk teekond
Angerjate teekond Viljandi järveni on pikk. See saab alguse Sargasso merest, kus on selle kalaliigi kudemispaik. Klaasmaimudena toimetati angerjad Viiratsi farmi, kus neid kasvatati kolm kuni neli suve.
«Angerjad lähevad nüüd lasteaiast kooli,» ütles Kobin nende järve asustamise kohta.
Ettekasvatatud angerjad on piisavalt tugevad, et järveoludes ellu jääda. Et Viiratsi farm on üsna järve lähedal, ei kulu angerjate kohaletoimetamiseks kuigi kaua aega ja seegi aitab kaasa nende ellujäämisele. «Hoolimata sellest, et eelmisel aastal lasti sisse suur kogus kalu, oli suremusprotsent null. Seda oli super vaadata!» ütles Kobin.
Tema sõnul on Viljandi järv angerjate elupaigaks väga hea: piisavalt sügav, hea loodusliku söödabaasi ja mitmekülgse struktuuriga. «Sügavast Vene ajast järve jäänud angerjad on väga suureks kasvanud ja neid on vähe,» teadis ta öelda. Kobini andmetel tõmbavad kalamehed aastas järvest välja vaid mõne suure angerja, kuid kalastajate hulka arvestades on seda vähe.
Taavi Kobin selgitas, et angerjate arvukuse suurendamine toob head kalamehele ja linnarahvale. «See on rahvaprojekt,» sõnas ta.
Angerjas on Kobini hinnangul väärt kala ja selle turuhind järjest kallineb.
Ühe põhjusena, miks on hea angerjaid just Viljandi järve lasta, tõi ta välja selle, et kogu saak läheb harrastajatele. Mõrdu ja põhjaõngeridasid, millega saaks kalu suurel hulgal välja püüda, järves ei ole. «Kõik tuleb käsitsi välja püüda. Seda rõõmu jääb kalastajale ja linnarahvale kuhjaga,» sõnas ta.
Kasu kohalikele kalameestele
Taavi Kobin teab, et praegu käib palju rahvast angerjaid püüdmas kodust kaugel Emajõel. Milleks minna kaugele, kui järv on kodu lähedal olemas, küsis ta.
Lahendusena tuleb järve viia maimud ja nii võivad kõik huvilised kolme-nelja aasta pärast püüda juba kiloseks kasvanud angerjaid.
Kobin rääkis, et pärast seda, kui 50 000 angerjat on järve toimetatud, saab vaadata, milliseid kalaliike seal veel turgutada võiks. Tema sõnul on rahval suur huvi koha vastu. «Kõigepealt teeme aga ühe projekti ära, siis on see tehtud,» sõnas ta.